Meditsiiniline ravi



    Meniere`i haiguse jaoks puudub seni toimiv ravim. Suurem osa kasutatavatest ravimitest omab nn. platseeboefekti ehk siis tegu on näilise paranemisega, mis pikema aja jooksul ei avalda olukorrale mingit mõju. Seda oletatakse olevat koguni 60% kõikidest juhtudest. Kuid see parandab siiski patsiendi olukorda mõnevõrra, sest ainuüksi teadmine, et tema eest hoolitsetakse ja tema probleeme võetakse arvesse, mõjub patsiendi vaimsel tasapinnal positiivselt.
   Haigushoogude ajal kasutatakse iivelduse vähendamiseks mõeldud ravimeid (metaklopramiid), nagu ka vertiigo põhjustatud ärevuse vähendamiseks mõeldud ravimeid. Pikaajalisema haiguse progresseerumise peatamiseks puudub toimiv ravim.  Alates 2014. aastast kasutatakse paljudes riikides betahistiini (betaserc), kuna see on odav ja suhteliselt ohutu ravim;  aga tõendeid selle tulemuslikkusest ei ole veel siiamaani kindlaks tehtud.

 

    Selle ravimi miinuspoolele võib kanda asjaolu, et pikemaajalisel tarvitamisel ärritab see mao limaskesta.

   Ehkki põhjuslik seos allergia ja Meniere'i haiguse vahel on ebakindel, võivad abiks olla allergiavastased ravimid.  Diureetikume, näiteks tiasiiditaolist diureetilist klortalidooni, kasutatakse Meniere'i raviks oletuse põhjal, et see vähendab vedeliku kogunemist (rõhku) kõrvas.  Mitmetest, kuid seni veel puudulikest kliinilistest uuringutest saadud tõendite põhjal näivad diureetikumid pearingluse episoodide sageduse vähendamisel olevat kasulikud, kuid ei aita kaasa kuulmislanguse ärahoidmisele.  Kuulmislanguse ja püsivate vertiigo episoodide korral on võimalik keemiline labürintektoomia (sisekõrva tegevuse pärssimine), mille korral keskkõrva süstitakse täpselt määratud koguses tasakaalunärvi tuimendavat gentamütsiini. Selle tulemusel vähendatakse tasakaalunärvi tundlikkust. Paraku mõjutab see ravi ka kuulmisnärvi, mille tulemusena kuulmine halveneb umbes 10dB võrra. Olenevalt süstide arvust võib kaasneda kõrva täielik kurdistumine. Teisele kõrvale see ei mõju. Samuti halvendab see inimese tasakaalutunnetust. Nooremad inimesed harjuvad sellega lihtsalt, kuid eakate jaoks on see suur väljakutse. Üle 70-aastased sellega tavaliselt ei harjugi. Gentamütsiinisüstid ei kõrvalda tinnitust ega survetunnet kõrvas.
      Samal eesmärgil on kasutatud ka kortisoonisüste, millel ei ole nii dramaatilisi tagajärgi, kuid mille mõju on ka vastavalt väiksem. Enamasti algab süsti mõju 3 - 10 päeva pärast peale süsti, olles nii väga individuaalse mõjuga. 
     Soome menieerikute kogemuste põhjal on saadud mõningast abi epilepsiaravimina tarvitatavast Rivatrilist, mida võetakse suhteliselt tagasihoidlikus koguses epileptikuga võrreldes. Algava haigushoo puhul on kasu Stemetilist, mille tablett lastakse keele all sulada. Tuleb kohe märkida, et selle ravimi maitse ei kuulu kaugeltki parimate hulka. Kumbagi ravimit ei ole saadaval Eestis, kuid olenevalt perearsti vastutulelikkusest on võimalik seda tellida. Loomulikult ei kompenseeri sellisel juhul Haigekassa ravimi maksumust.  Stemetili asemel võib edukalt kasutada ka Eestis saadaolevat Arleverti, millel on samad toimeained. Tegemist on retseptiravimiga, mille puhul tuleb kindlasti eelnevalt konsulteerida arstiga.


  • Füsioteraapia

    Kuigi füsioteraapia kasutamine varakult pärast haigushoogude algust pole kõikuva haiguskäigu tõttu ilmselt tulemuslik, on füsioteraapia tasakaalusüsteemi ümberõppimiseks kasulik, et vähendada nii subjektiivseid kui ka objektiivseid tasakaalu puudujääke pikema aja jooksu. Kuigi füsioteraapia ei kõrvalda tasakaalupuudulikkust ega vähenda haigushooge, mõjub see siiski tugevdavalt skeletilihastele, mille hooleks on tasakaalu säilitamine. Sellepärast tuleb võtta tõsiselt soovitust tegeleda võimlemisega. Isegi väike liigutamine on parem, kui mitte midagi.

  • Nõustamine

    Vertiigo ja kuulmislanguse põhjustatud psühholoogiline stress võib mõnede inimeste seisundit halvendada. Nõuannetest võib abi olla hädaolukorra lahendamiseks, nagu ka haridus- ja lõõgastusmeetodid. Asjatundliku nõustaja juhendid õepetavad inimest tulema toime selliste ärritavate teguritega, nagu tinnitus ja korduvad haigushood.

  • Kirurgia

   Kui tüüpilise ravi korral sümptomid ei parane, võib kaaluda operatsiooni. Endolümfi sisaldava kotikese dekompressiooni operatsioon on üks võimalus. 2015. aastal läbiviidud süstemaatiline ülevaade leidis, et põhiliselt kasutatakse kolme dekompressiooni meetodit: lihtne dekompressioon, šundi sisestamine; ja kotikese eemaldamine. Leiti mõningaid tõendeid, et kõik kolm meetodit olid pearingluse vähendamiseks kasulikud, kuid tõendite tase oli madal, kuna uuringud ei olnud järelkontrollitud ega platseebo mõju arvesse võetud. Veel ühes 2015. aasta ülevaates leiti, et nendes operatsioonides kasutatud šundid osutuvad hilisemate lahkamiste korral sageli vales kohas asuvateks ja seetõttu soovitatakse neid kasutada ainult juhtudel, kui haigusseisund on kontrollimatu ja mõjutab mõlemat kõrva. 2014. aasta süstemaatiline ülevaade leidis, et vähemalt 75% -l inimestest oli kotikese dekompressioon tõhus vertiigo kontrolli all hoidmiseks lühiajaliselt (> 1 aasta järelkontroll) ja pikaajaliselt (> 24 kuud).  Arvatakse, et umbes 30% Meniere'i haigust põdevatel inimestel esinevad Eustachi tõrve häired. Hävitavad operatsioonid on pöördumatud ja hõlmavad enamiku, kui mitte kõigi kahjustatud kõrvade kogu funktsiooni eemaldamist; alates 2013. aastast polnud peaaegu ühtegi tõendit, mille põhjal saaks otsustada, kas need operatsioonid on tõhusad. Sisekõrva saab labürinttektoomia abil kirurgiliselt eemaldada, ehkki selle operatsiooniga kaob kuulmine ja muidugi ka tasakaalutunnetus kahjustatud kõrvas täielikult. Samuti saab kirurg vestibulaarse neurektoomia korral lõigata läbi tasakaalunärvi. Viimasest toimingust on tänapäeval loobutud ohu tõttu kahjustada nn. kolmiknärvis olevat näonärvi.

 

 

Küsitava tulemusega ravimeetodid


     Pneumaatiliste mikroimpulsside kasutamist (Meniett-meetod) uuriti kahes süstemaatilises ülevaates. Tegemist on seadmega, mis töötab akvaariumipumba põhimõttel, saates peente voolikute kaudu lühiajalisi suruõhuimpulsse kuulmekanalisse, et aktiviseerida kuulmeluude liikuvust. Samasugust meetodit, nn. pneumaatilist massaaži kasutati veel hiljuti kõrvaarstide poolt kummipalli abil ninasõõrmesse õhku surudes. Kummaski uuringus ei leitud tõendeid selle tehnika õigustamiseks.   Tõendid ei toeta ka alternatiivmeditsiini, näiteks nõelravi või taimsete toidulisandite kasutamist. Sama vähe on kasu ka barokambrist, milles inimene veedab mõnda aega kõrgendatud õhurõhu käes. Paremaid tulemusi võib anda õlavöö ja kaelalihaste massaaž, mis parandab aju verevarustust.

 

Barokamber on ette nähtud tuukritel tekkida võiva kessoontõve raviks, milles inimene veedab teatava aja ülerõhu all, mida pikkamööda vähendatakse, kuni see saavutab normaalse rõhu.

 

Mida me võiksime teha enda heaks?


     Meniere`i haigust võib võrrelda teatud mõttes allergiaga. Raviga saab küll kergendada allergiat, kuid ükski ravi ei kõrvalda tundlikust teatud ainete - allergeenide suhtes. Olles teadlik allergia põhjustajatest, on võimalik leida sellise eluviisi, mis vähendab nendega kokkupuutumist.
   Sama käib ka Meniere`i haiguse kohta. Ka sellel haigusel on oma tekitajad ehk tegurid, mis soodustavad haiguse ilmnemist ja ägenemist (stress, vedeliku ja/või soola liigtarbimine). Teades neid, on võimalik muuta oma elu elamisväärsemaks ja vältida nii mõndagi haigushoogu.
   Ravimid on rohkem mõeldud rahustamiseks, kui tõeliseks abiks. Eriti käib see Betaserci kohta. Võimalik, et mõni haigetest on leidnud sellest abi, kuid mina ei ole küll kunagi märganud mingit tervenemist peale Betaserci manustamist. Infolehel märgitakse, et tegemist on pikemaajalise raviprotsessiga ja tulemust võib märgata alles paari nädala või veelgi pikema aja pärast. Võimalik, kuid selle aja jooksul on tavaliselt kordunud mitmedki haigushood. Seega on võimatu väita, et nimetatud ravim tõesti aitab. Peale kõige muu on ju ka infolehel märgitud, et selle ravimi toimeaine on tundmatu. Kummaline avaldus ravimitootjalt! Üks meie nimekas meditsiiniteadlane soovitab oma artiklis mitte liialdada ravimite tarvitamisega, kuna see võib pikendada paranemisprotsessi. 
   Pöördusin selle küsimusega tootja poole, kuid otsese vastuse asemel edastati minu küsimus neuroloogile. Kolme aasta jooksul ei ole laekunud mingit vastust. Esitasin küsimuse Meniere`i haiguse kohta ka ühele meie meedias avalikult esineda armastavale tohtrile, kuid, nagu arvata võiski, ootan vastust  siiani.
    Tihti on soovitatud menieerikul kasutada diureetikume, mis väljutavad kehast vedelikku. Enamasti põhjustavad need aga ka kaaliumipuuduse, mis tingib kaaliumirikaste toiduainete tarbimist. Diureetikumidest parem võimalus on vähendada soolatarbimist, sest sool seob vedelikku organismis ega lase sellel väljuda.
  Järgnevad soovitused põhinevad minu enda kogemustel ega püüa mingil moel konkureerida meditsiiniliste tõekspidamistega. Vastupidi - kui te tunnete, et arsti poolt teile määratud ravimid teid aitavad, siis ärge mingil juhul jätke neid võtmata. Rõhutan veelgi, et ma ei ole meedik, vaid pikaajalise haiguse jooksul kogemusi omandanud, elukutse poolest meditsiinist väga kaugel seisev inimene. Selle aja jooksul, mis ma olen jaganud oma elu Meniere`i haigusega, olen kogenud arvatavasti kõike, mida see haigus endaga kaasa toob.


Nüüd kogemuste juurde!


   Meniere`i haigusele on iseloomulik, et haige ei ole võimeline raskemate haigushoogude ajal seisma püsti, kuna puudub igasugune tasakaalutunnetus. Kasulik on lamada võimalikult liikumatult poolkõval alusel, silmad avatud ja vaade suunatud millelegi liikumatule - laelamp, pilt seinal või muu objekt. Pilku  sellele objektile kinnitada ei ole võimalik, sest silmaterad ei püsi hetkegi liikumatutena. Silmade sulgemisel tekib tavaliselt äge pearinglus. Juua ei ole soovitav, sest see põhjustab tihti iivelduse koos järgneva oksendamisega, mis erinevalt teistest haigustest Meniere`i haiguse puhul kergendust ei too. Niipea, kui vähegi võimalik, on soovitav proovida tõusta. See on küll seotud üsna ebamugava tundega, kuid kiirendab mõnevõrra toibumist. Loomulikult määrab iga inimese enesetunne, millal just see õige aeg on.  
   Mõned liigutused tekitavad menieerikule pearinglust ja haige proovib vaistlikult hoiduda neid tegemast. See on aga vale! Oma perearsti käest võite saada  tasuta brošüüri Loomulikul teel pearinglusest vabanemine. See koosneb erinevatest harjutustest, mille eesmärk on aidata ajul kohaneda tekkinud häiretega. Katsetuse teel võib valida välja need harjutused, mis algstaadiumis tekitavad pearinglust ja alustada nendega. Alustada tuleb rahulikult ja kindlasti pidada vahet, et anda oma organismile aega taastumiseks nn. provotseeritud pearinglusest. Alguses võib teha harjutusi pooles ulatuses ja järkjärgult suurendada liikumiskiirust ja -ulatust. Harjutusi tuleb teha järjekindlalt umbes kahe kuu jooksul. Eelnevalt lugege brošüür hoolikalt läbi ja järgige antud soovitusi. Ja peamine, ärge öelge endale, et te ei suuda seda!  Tervis on teie kätes.
   Kuna Meniere`i haigus on väga individuaalne, nagu selle kulgeminegi, peaks iga haige pidama isiklikku nn. haiguspäevikut. Seal tuleks märkida ära haigushoo tekkimine, selle kulgemine, aga ka kindlasti, mis sellele eelnes: mida sõite või jõite samal või paaril eelneval päeval, kuidas magasite, kas teil esines stressi, milliseid ravimeid olete tarvitanud või mida ebatavalist olete kogenud. Ajapikku olete võimeline tegema kokkuvõtte kirjapandust ja õppima sellest järeldusi tegema.
    Soovitan proovida muuta oma elustiili ja jälgida, kuidas see mõjub teie tervisele:
Kuigi päris kindlalt ei ole tõestatud, et soolal, kofeiini ja alkoholil on suur osatähtsus Meniere`i haiguse progresseerumisel, näitavad siiski paljud kogemused, et nendest loobumine võib kasuks tulla. Seega:
1. Vähendage otsustavalt soola hulka oma toidus. Ärge kartke, et teil võib tekkida soolapuudus. Enamik toiduaineid sisaldavad soola ka ilma seda lisamata. Aja jooksul teravneb teie liigsest soolast pärsitud maitsetundmine ja te suudate tunda mõnu ka vähemaitsestatud toidust.
2. Loobuge alkoholist, kohvist, mustast teest, koola-jookidest, magustatud karastusjookidest, eriti gaseeritud jookidest, šokolaadist ja tubakast.
3. Hoolitsege selle eest, et teil oleks piisav uneaeg.
4. Sööge korraga väikeseid koguseid, kuid regulaarselt.
5. Eelistage kõikidele jookidele vett. See ei tähenda, et te peaksite suurendama joodava vedeliku hulka!
   Proovige teha üks muudatus korraga. Katsetage paari nädala jooksul ja jälgige oma enesetunnet. Kandke kogu oma tegevus päevikusse. Seda kõike võib igaüks teha ise oma tervise parandamiseks.   Mida tahes te otsustate teha, olge selles järjekindel. Pidage meeles, et ainult teie üksi olete võimeline hoolitsema oma tervise eest!



Menieeriku päevik

 

     Oma enesetunde jälgimine võib aidata kindlaks teha tegureid, mis võivad põhjustada haigushooge. Ei ole vaja tingimata kasutada nii põhjalikku tabelit, kuid veidi lihtsamas vormis oleks see siiski soovitav. Alljärgnevalt üks näide päevikust, mille eeskuju saatis mulle USA-s elav ja töötav Meniere`i haiguse spetsialist dr. Timothy Hain.
     Te ei pea koostama tingimata nii üksikasjalikku päevikut. Piisab, kui märkida ära mõned olulisemad punktid, näiteks teie päevane menüü, tarbitud ravimid, enesetunne ja ka ilmastikuolud. Aja jooksul hakkate võib-olla märkama mingit mustrit oma haigushoogude ja igapäevaelu vahel.



 

Järgmiseks kirjeldab üks menieerik, kuidas ta suutis ennast ja oma hirme ületada



      "Me arvame, et see on viha, mis meid hävitab. Kuid see on hirm, mis on meie vaenlane."
Mahatma Gandhi

      Ärkasin külma higiga kaetuna. See ei olnud rahulik ärkamine, nagu öösel ikka ette tuleb; see oli vägivaldne äratus, süda kloppis meeletult. Ja see polnud ka esimene kord. Olin viimase kuue tunni jooksul juba neli korda ärganud; vajadus pääseda WC-sse oli millegipärast sagenenud.. Mu tinnitus ulgus nagu sireen.
    Meniere'i diagnoosist oli möödunud nädal ja olin lõpuks võtnud arsti poolt välja kirjutatud diureetikumi ja kortikosteroidi. Kuid see ei aidanud. Minu sümptomid polnud üldse paranenud. Käisin WC-s ja komberdasin voodisse tagasi. Teadsin, et peaksin ilmselt lihtsalt üles tõusma, aga kartsin seda teha. Ainus mõte, mis mul peas ringles, oli: „Mu elu on läbi.”

      Jäin päevadeks koju, liiga hirmul selleks, et midagi ette võtta. Nüüpd alles taipasin, mis on hirm, tõeline hirm. Hirm võib inimese hävitada. Üsna sageli hoiab see teid lihtsalt eesmärkide saavutamisest tagasi. Enamikul inimestel on mingi ootus, mida nad elult tahavad; nende unistused ja püüdlused äri, reisimise, armastuse ja perekonna suhtes. Kuid hirmul on kombeks ennast nende plaanide vahele kiiluda. Kõiki kannatavad selle all mingil määral. Võtke selline krooniline haigus nagu Meniere ja teie ees on täiesti uus väljakutse. Kui te ei tegele sellega, võib teie hirm olukorra paremaks muutumist raskendada.
     Kuid hirm võib olla kasulik tööriist. Hirm mobiliseerib, sunnib meid võtma vastu otsuseid, mida me normaalolukorras ei oleks teinud. Korralikult käsitletuna võib hirm tuua teie ellu selgust. Probleem on selles, et enamasti on meie hirmud määratlemata. Harva seisatame, et oma hirmu lähemalt uurida ja seda oma tähelepanu keskpunkti tuua. Ebakindlus juhib meie ärevust. Oma bestselleris “The Four Hour Workweek” kirjeldab autor ja inimhingede guru Tim Ferriss oma lähenemist hirmu allutamisele. “Kas teha või mitte teha? Proovida või mitte proovida? Enamik inimesi hääletab eitavalt, hoolimata sellest, kas nad peavad end julgeteks või mitte. Ebakindlus ja ebaõnnestumise võimalus võivad olla väga hirmutavad. Enamik inimesi valib ebakindluse tõttu ebaõnnestumise. ” Tim väidab, et määratledes oma hirmu selgelt ja üksikasjalikult, võite jõuda oma eesmärkideni ja saavutada oma unistused, olgu siis tervis, äri, elu või muu.
     Kui leiate, et kardate midagi ette võtta, pakub Tim proovimiseks lihtsat harjutust nimega Hirmu tunnistamine. Võtke pliiats ja paber ning jagage paber kolmeks võrdseks veeruks. Esimesele veerule kirjutage üles kõik, mis võib valesti minna, kui peaksite kaaluma soovitud toimingut. Olge selgesõnalised. Määratlege võimalikult üksikasjalikult halvim võimalik stsenaarium. Teisel veerul loetlege kõik viisid, kuidas saate takistada iga esimesel veerul loetletud probleemi toimumist. Milliseid samme saate negatiivsete tulemuste kõrvaldamiseks teha? Lõpuks kirjeldage kolmandal veerul, kuidas saaksite taastuda igast esimesel veerul kirjeldatud stsenaariumist. Kui teie kõige hullemad hirmud tõeks said, kuidas saaksite selle enda kasuks pöörata? Kirjeldage vähemalt seda, kuidas saaksite oma eluga edasi minna. Selle harjutuse kõige huvitavamaks osaks on oma hirmule vastu astumine, kui ebaõnnestumine on tõenäoline. Oletame, et kõik läheb valesti ja nüüd peate otsustama, milline on teie järgmine käik. Arvestades neid uusi asjaolusid, mida saaksite teha, et elada endiselt rahulolevat ja sihipärast elu? Tehke konkreetne plaan, mida teeksite pärast seda, kui ebaõnnestumine paratamatult teie elu muudab. Sellise lähenemise korral on teil alati positiivne tulemus. Kui midagi valesti ei lähe, siis olete oma ootused ületanud. Vastasel juhul on kõik läinud plaanipäraselt ja saate täpselt teada, mida edasi teha.

 

 

1. veerg                                         2. veerg                                           3. veerg


Mul puudub tasakaal                Kasutan liikumiseks tuge              Pööran rohkem tähelepanu

ja ma võin kukkuda                   jalutuskepi või käimisraami          tasakaaluharjutustele ja valin

                                                      näol                                                   ohutuma tee

Järeldus:
   Oma hirme tähelepanu keskpunkti tõstes hakkate oma eesmärke saavutama ja ärevust drastiliselt vähendama. Samuti pidage meeles, et pettumus on mööduv. Meie elu on lõputu tõusude ja mõõnade ring. Ükskõik kui halbadena olukorrad ka ei tunduks, hoolimata sellest, kui hirmul te olete, lõpuks asjad siiski paranevad. Kuid määratledes oma hirme, võite hakata tegutsema selle nimel juba varem. Oma tervise parandamiseks võite kohe astuda samme. Võite oma hirmule vastu astuda. Võite täna otsustada võidelda oma tervise nimel ja mitte kunagi alla anda. Thomas Edison ütles kord: "Kui olete kõik võimalused ammendanud, pidage meeles: te pole veel seda õiget proovinud." Alati on lootust. Meniere'i haigus ei saa kunagi tugevam olema kui teie unistused.

 

Create Your Own Website With Webador