Meditatsioon

 

         
​          Meditatsioon, mis veel aastate eest kutsus esile  skeptilise muige või arusaamatu õlakehituse, on võitmas järjest rohkem tunnustust maailmas. Mitte ainult üksikud äravalitud (või paljude arvates kiiksuga inimesed) ei tegele meditaarimisega. Sellest on abi otsinud ja ka abi saanud inimesi igalt elualalt. Paljud näitlejad ja sportlased tunnistavad, et enne otsustavat esinemist nad mediteerivad. Kuid kõige olulisem - kindlaks on tehtud, et mediteerimine mõjub positiivselt ka mõnede tervisehäirete puhul, millel on omadus tekitada stressi. Kindlasti on Meniere`i haigus ja sellega kaasnev tinnitus üks neist, mille puhul inimene vajab rahustamist. Mitmetes kliinikutes üle maailma on avatud kabinetid, kus vilunud juhendaja käe all inimesed omandavad esmased teadmised mediteerimisest. Vaatame siin, mida kujutab endast mediteerimine.
         Meditat
eerimine ei tähenda, et muutuksite teistsuguseks, uueks või isegi paremaks inimeseks. See on oma sisemise mina teadlikkuse tõstmise koolitus ja tervisliku suhtumise arendamine. Mediteerija ei püüa oma mõtteid või tundeid välja lülitada, vaid õpib neid jälgima ilma hinnanguteta. Ja lõpuks võite hakata ka iseendast ja oma tunnetest paremini aru saama.
          Me ei hakka siin rääkima muutustest, mida meditatsioon ajus esile kutsub. Seda võib iga huviline ise leida arvukatest artiklitest, mis mediteerimise kohta on kirjutatud. Tõsiasi on see, et mediteerimine, kui seda tehakse õieti, annab inimesele sügava rahutunde ja parema vaimse tervise, mis on väga oluline krooniliste haiguste puhul. Olen tegelenud sellega umbes aasta ja nüüd võin öelda, et enam-vähem teen seda reeglipäraselt. Proovin rääkida oma kogemustest. 


Mida meditatsioon ei ole?


      Mediteerimisega liitub palju ebamääraseid käsitlusi, mida selgitame allpool:

  • Meditatsioon ei ole meele vägivaldne allutamine või ajupesu.
  • Meditatsioon ei tähenda mingeid visoone, värve, astraalsust ega põrutavaid kogemusi.
  • Meditatsioon ei ole suurte mõtete esilekutsumine.
  • Meditatsioon ei ole analüüsimine ega mõtlemine.
  • Meditatsioonis ei siirduta mõtetes kaugele tegelikkusest.
  • Meditatsioon ei õpeta meid põgenema argipäevast, vaid aitab selles elada.
  • Meditatsiooni ei arenda paranormaalsete võimete kasutamist või nende saavutamist. Nende esinemine on märgiks sellest, et mõtted on viinud meid eemale mediteerimisest.
  • Meditatsioon ei ole vestlus oma sisemaailmaga ega teadete vastuvõtmine vaimsel tasandil.
  • Meditatsioon ei liitu ühegi religiooniga, see on vahend kohtumiseks oma sisemise “minaga”. Samal ajal ei ole meditatsioon vastuolus ühegi religiooniga, mille eesmärgiks on inimlikkuse arendamine .

Miks mediteerida?

 

         Iga inimene vajab puhkust. Me töötame, liigume, teeme oma igapäevaseid toimetusi. On loomulik, et me väsime füüsiliselt. Ja siis me puhkame. Aga meie mõte töötab. Mingi arusaamatu uuringuga on USA teadlased teinud kindlaks, et keskmine ameeriklane laseb päeva jooksul peast läbi 50 000 mõtet. Kuidas see uuring läbi viidi, ei ole kirjeldatud. Kuid isegi ilma igasuguste uuringuteta teame me, et meie mõte töötab lakkamatult. Kuidas sellele puhkust anda? Siin tulebki appi mediteerimine. Meditatsiooni peamine eesmärk on kasvõi lühikeseks ajaks puhastada inimese teadvus igasugustest mõtetest, lasta sel puhata. Füüsiliselt on see lihtne ja ka meditatsioonitehnika õppimine ei kujuta endas mingit eriteadust. Kuid selle ellurakendamine nõuab üsna palju, eelkõige püsivust. Õige tulemuse saavutamine võtab aega. Me võime õppida ära, kuidas mediteerida, millist asendit kasutada, kuidas hingata, kuid siiski ei saavuta me soovitud tulemust. Miks? Aga sellepärast, et me pole selleks veel valmis. Igaüks võib istuda kinnisilmi või vaadelda mingit väljavalitud objekti, kuid seejuures liiguvad tema mõtted oma rada mööda. Mida teha? Ei muud, kui uuesti proovida. Kümme korda ei õnnestu, kakskümmend korda ei õnnestu, sada korda ei õnnestu. Aga saja esimene kord juba õnnestub. Ei ole inimest, kes sellega hakkama ei saaks, on vaid negatiivne suhtumine

 

 

Enne alustamist

 
      Enamik inimesi saab edukalt teha näiteks aeroobikat või kulturismi ilma inimese anatoomiat tundmata või aru saamata, mida ja miks nad teevad. Kahjuks (või võib-olla õnneks) ei kehti sama jooga ega meditatsiooni kohta. Ilma selle protsessi olemust täpselt teadmata on võimatu sellest õigesti aru saada ja seega ei saa toimuda ka tegelikku meditatsiooni. Meditatsioon on kõrgeim joogaharjutus (see ei tähenda, et see oleks keeruline!) Tegelikult oskavad väga vähesed inimesed mediteerida ja seda kahel põhjusel: väga vähesed teavad tegelikult, mis on meditatsioon; veelgi vähemad on valmis sellele reaalselt pühenduma (motivatsiooni puudumine). Mitte kõik, kes istuvad suletud silmi ennast liigutamata, ei mediteeri. Meditatsioon on täppisteadus ja seetõttu ei saa seda täieliku teadmatusega harjutada. Ainult need, kes seda tõsise sisemise motivatsiooniga uurivad, saavad sellega edukalt tegeleda. Pidage meeles, et meditatsioonil, eriti selle varajasel tasemel, peab olema eesmärk või kui see paremini sobib, siis sihtmärk. Ilma esemeta, mille üle mediteerida, pole ka meditatsiooni. Meditatsiooni lihtsaim objekt on füüsiline objekt (lill, joonis, pall jne). Kõrgemal tasemel muutuvad meditatsiooni objektid alati abstraktsemateks: vabalt loodud mentaalsed kujundid, mingi teadmine, probleem, mis vajab lahendust, mõni tunne, mõte, idee, energiatunnetus, teadvuse seisund jne. Selles tekstis viitab sõna “objekt” ükskõik millisele neist. Oluline on see, et mediteerija peaks meditatsiooni objekti väga hästi tajuma. Teisisõnu, objektil peab olema selge objektiivne või subjektiivne reaalsus. Väga ebamääraselt määratletud mõte ei saa olla meditatsiooni objektiks. Subjekt (meditatsiooni praktiseerija) peab suutma kinni hoida vähemalt ühest, kui mitte kõigist objekti põhijoontest.
​        Tundub keerulisena? Selgitan. Rahvajutt räägib naisest, kes küsis Buddalt, kuidas mediteerida. Budda vastas talle: "Kui sa järgmisel korral lähed kaevule vett võtma ja valad vee oma ämbrisse, siis selle voolava vee jälgimine ongi mediteerimine." Budda viitas siin voolavale veele kui objektile, mida jälgida. Inimestele meeldib alateadlikult vaadelda põlevat tuld või voolavat vett või ka liikuvaid pilvi, nagu Arno Tali tegi "Kevades". Seejuures ei mõtle nad millelegi. nende meeled on vabad mõtetest. Just see ongi mediteerimise üks peamine võti. Inimene vabastab ennast mõtetest. Ta ei mõtle tuld vaadates sellele, miks tuli põleb, või voolavat vett vaadates, kuhu see vesi voolab. Ta lihtsalt vaatab ilma mingite arutlusteta. Me kõik oleme kuulnud väljendit "äraolev pilk". See on hetk, kui me küll vaatame, kuid ei näe midagi konkreetselt. 
         Alguses võib mediteerimine tunduda igavana. Ja see ongi seda, kuni inimene ei ole suutnud jõuda meditatsiooni olemuseni. Eriti võib selline tunne tekkida üksi kodus, kui istutakse vaid paigal midagi tegemata. Sellepärast oleks hea alustada meditatsiooniga rühmas. Kuid paljud on alustanud sellega kodus ja jõudnud heade tulemusteni. Pidage meeles - ei ole head ega halba mediteerimist, on vaid mediteerimine. Omadussõnad hea ja halb kaotavad siin oma tähenduse. See ongi üks medttatsiooni eesmärkidest õpetada suhtuma nähtustesse ja olukordadesse liigse emotsioonita. Me ei suuda kontrollida ega muuta enamikke olukordi. Milleks siis ennast nendega koormata?
         Kui algus tundub olevat raske ja ehk ebahuvitavgi, siis aja jooksul suhtumine muutub ja inimene hakkab ootama neid vaikuse ja rahu hetki.


        

Kuidas mediteerida?

         Meditatsioonitehnikaid on palju. Me ei hakka siin neil kõigil peatuma ega neid iseloomustama. Räägima vaid ühest levinenumast meetodist.
         Mediteerimiseks valitakse rahulik koht ja aeg. Tähtis on see, et miski kõrvaline ei häiriks teid umbes 20 minuti jooksul. Kui teil on pere, siis paluge neil võimaldada teile see aeg, kui teil on sõbrad, kes teiega telefonitsi suhtlevad, paluge neil kindlal kellaajal seda mitte teha. Mediteerimiseks ei ole määratud aega. Te võite teha seda hommikul, keskpäeval, õhtul, teisisõnu - millal tahes.

     Mediteeritakse tavaliselt istudes. Seejuures ei ole oluline istuda tavapärases rätsepaistes, nagu tavaliselt mediteerijaid näidatakse. Istuda võib diivanil, voodiserval või toolil. Tugitool ei ole soovitav, sest see ei lase inimesel sirgelt istuda. Parim asend on selline, mille puhul  keha, jalad ja sääred moodustavad kaks 90 kraadist nurka. Selg hoitakse sirgu. Kui see on raske, siis asetatakse toolikorjule mitmekordselt kokkuvolditud tekk, millele võib selja toetata. Pead hoitakse sirgelt, jalad pisut harkis parema tasakaalu hoidmiseks. Käed asetatakse sülle. Et vältida pinget õlgades, asetatakse põlvedele padi, millele käed toetatakse. Riietus peab olema vaba ilma, et see kusagilt pigistaks või sooniks.
         Nüüd läheme edasi ettevalmistava osa juurde. Mediteerida võib erinevalt. Osa inimesi eelistab teha seda kinnisilmi vaikset muusikat kuulates, teine osa teeb seda avatud silmadega mingit objekti silmitsedes. Selleks objektiks võib olla mõni taim, pilt, õun või mistahes ese, mis ei oleks liiga  intensiivsete värvidega või mälestusi esilekutsuv. Muusikat võib leida internetist märksõnade meditation või reiki  music alt. Minule isiklikult meeldib tiibeti nn. laulvad kausid  https://www.youtube.com/watch?v=yEP2YrD-dyY   Valikuvõimalusi on palju. Oluline siinjuures on see, et muusika ei oleks liiga intensiivne või selles ei oleks järske helimuutusi.
​         Kui me nüüd oleme oma valiku teinud, asume järgmise osa juurde. Selleks on hingamine. Õige hingamine on meditatsioonis väga oluline. Algajad teevad sageli selle vea, et püüavad muuta oma hingamise eriliseks, mis ei ole neile loomupärane. Meditatsiooni puhul hingamine ei muutu. Kui te hingate tavaliselt sügavalt, tehke seda ka nüüd, kui pinnapealselt, siis jätkake seda ka mediteerides. Reeglina hingatakse sisse nina kaudu ja välja suu kaudu.  Hinge kinni hoida, et hingamistsüklit pikendada, ei ole vajalik. 
         Alustage sellest, et istute vabalt, hingates rahulikult sisse ja välja. Parimad spetsialistid soovitavad hoida silmad poolavatuna ja pilk enda ette suunatuna. (Mina eelistan hoida silmi kinni). Kui te olete valinud mingi objekti jälgimiseks, siis peab see asetsema teie ees. Hingake rahulikult. Kui te tunnete, et olete lõdvestunud, hakake jälgima oma hingamist. Jälgige mõttes õhu teekonda nina kaudu kopsudesse ja suu kaudu välja. Hoidke selg sirge! Hingake ja jälgige oma hingamist nii vähemalt 10 korda. Kui te tunnete, et teie mõte ei rända enam, ei pea te lugema hingamisi, vaid säilitage saavutatud seisund. See pole kerge. Teie mõte on rännanud ringi  terve teie teadliku eluaja, ärge lootke nüüd, et te esimese korraga sellest vabanete. Tõenäoliselt ei juhtu see ka teisel, kolmandal ega ka kümnendal korral, kuid see aeg saabub. Olge kannatlik! Kui te nüüd märkate, et teie mõtted on jälle uitama läinud, alustage alguses, st. hingamise jälgimisest.
​          Mediteeritakse tavaliselt 15-20 minutit, mille jooksul inimese teadvus on lõõgastunud olekus. Kindlat ajalimiiti ei ole. Igaüks teeb seda vastavalt oma sisetundele. Üks USA suurimaid spetsialiste mediteerimise alal ütles poolnaljatades: "Kui sul on aega, võid mediteerida 20 minutit. Kui sul ei ole aega, tee seda tund aega."
         Üks suur küsimus mediteerimisega seoses on, kas kasutada nn. mantrat või mitte? Mis on mantra? Mantra on kas mõni üksik sõna või lause, mille juhendaja annab konkreetsele inimesele, ja mida korratakse kogu mediteerimise jooksul. See aitab koondada mõtteid. Tuntuimaks mantraks on idamaades kasutatav "Om-mani-padme-hum", mis on raskesti tõlgitav. Võimalik, et see aitab kaasa mediteerimise õnnestumisele, kuid mina ei ole kunagi kasutanud mingit mantrat. Seega on see igaühe enda otsustada, kuidas edasi minna. 
        Peale ettenähtud aja möödumist alustage meditatiivse seisundi lõpetamist. Liigutage kergelt sõrmi ja varbaid, hingake paar korda sügavalt sisse ja välja. Kui teil olid silmad suletud, avage need nüüd. Ärge rutake tõusmisega. See ei tähenda, et tõusmine millegi poolest ohtlik oleks. Lihtsalt nautige veel saavutatud rahu ja vabaduse tunnet. Ja kui te olete teinud kõik õieti, siis tunnete seda kindlasti. 
​        Pikemaajaline harjutamine annab teile oskuse mediteerida igas olukorras igal ajal. Te ei vaja enam ettevalmistavat perioodi, sest teate nüüd, kuidas saavutada mediteerimiseks sobilik vaimne vorm. Selle tulemusena võite mediteerida kõikjal - bussis või rongis sõites, järjekorras seistes, arsti ooteruumis või isegi tänaval liikudes. Seejuures tuleb siiski vältida olukordi, mis nõuavad teie tähelepanuvõimet, sest mediteerides võite lasta kõrvust mööda mõne olulise teate.      

        Kui te olete juba kogenud meditatsiooni olulisemaid tehnikaid, ei valmista teile mingit raskust istuda kusagil rahulikus paigas, toetuda mugavalt seljatoele ja lasta rahu enda üle valguda. 20-minutiline lõõgastus muudab teid uueks inimeseks.

 

Create a Free Website With Webador