Mis on tinnitus ehk kõrvakohin?

 

     Tinnitus on iidne probleem ja selle esmamainimist võib leida Egiptuse papüüruserullidest juba 17. sajandil eKr. Vanem rahvas rääkis sellest, kui kõrvade pilliajamisest. Kes ei mäletaks, et ka Joosep Tootsil ajas vasak kõrv pilli, kui Teele teda meheks palus.
   1962. aastal korraldati ühes Saksamaa ülikoolis lihtne katse: 10 katsealust üliõpilast suleti ükshaaval 10 minutiks helikindlasse ruumi ja paluti neil kirjeldada helisid, mida nad seal kuulsid. Kõik katsealused kirjeldasid neid vaid väheste erinevustega. Tegelikult viibisid kõik 10 kogu katse jooksul täielikus vaikuses ja helid, mida nad arvasid kuulnud olevat, pärinesid nende endi peast.
    See ja sellele järgnevad analoogilised katsed osutasid, et kõigile inimestele on omane pidev tinnitus. Kuid tavaliselt on see niivõrd nõrk, et igasugune ka kõige vaiksem olmemüra katab selle täielikult. Hoopis erinevaks muutub tinnitus siis, kui see ületab keskkonna helitausta. Sellisena esineb see umbes 20% puhul kogu inimkonnast. Seega iga viies inimene kannatab selle all. Neist omakorda 9% tunnetab tinnitust niivõrd segavana, et küsimus on juba invaliidistumises. See tekitab tugeva depressiooni, mis muudab inimese töövõimetuks. Mõningatel juhtudel on depressioon viinud inimesi ka enesetapuni.
   Ajaloost ehk tuntuim tinnitusest põhjustatud dramaatiline sündmus juhtus hollandi maalikunstniku Vincent van Goghiga, kes lakkamatust tinnitusest hullununa lõikas oma kõrva peast. Kahjuks ei aidanud selline operatsioon teda rohkem, kui tänapäeval internetis pakutavad imeravimid. Igapäevases elus häirib tugev tinnitus keskendumist ja samuti raskendab vestluskaaslasest arusaamist. Inimesel esineb uinumisraskusi, masendust, ärrituvust. Kuna üks tinnituse põhjustajatest on stress, tekib omapärane ring: Tinnitus põhjustab stressi, stress omakorda võimendab tinnitust.
     Mis siis on see müstiline tinnitus? Tegemist on ühes, harvematel juhtudel ka mõlemas kõrvas  kuuldava heliga, millel ei ole välist heliallikat. Seetõttu nimetatakse seda mõnikord ka fantoomheliks. Tinnitus võib esineda väga erineva helina. Seda on kirjeldatud kohina, sumina, vile, pasunahääle, plõksumise või südamelöökide taktis esineva pulseerimisena. Tavaliselt esineb tinnitus pidevalt, kuid on ka juhuseid, kui see ajuti kaob, kuid naaseb mõne aja pärast. Tinnituse algstaadiumis võib tinnitusheli olla ajuti erinev, kuid hiljem stabiliseeruda ühesuguseks heliks. Kui inimene on hõivatud mingi tegevusega, häirib tinnitus teda vähem. Vaikuses ja eriti öösel esineb tinnitus väga segavana. Paljud tinnituse all kannatajad teavad hästi, mida tähendab uinumisraskus.
    Tinnitus on kuulmisüsteemi normaalne bioelektriline funktsioon. Seetõttu kogevad kõik mõnikord tinnitust, st heli kõrvus. Tavaliselt filtreerib kuulmisüsteem aga ülemäärase ja tarbetu bioelektrilise aktiivsuse, s.o tinnituse, välja oluliste helide hulgast. Seetõttu pole paljud isegi teadlikud, et neil esineb tinnitus. Vaikuses ja eriti absoluutses vaikuses kuulevad tinnitust peaaegu kõik, eriti kui sellele keskenduvad. 10-15%-l elanikkonnast on tinnitus pikaajaline või püsiv, kuid see häirib väga vähe või aeg-ajalt. 1-3%-l on tinnitus püsiv, intensiivne ja väga häiriv, põhjustades stressireaktsiooni. Seetõttu tekivad kergesti elukvaliteeti halvendavad probleemid, näiteks unehäired, ärevus või halb meeleolu ja mõnikord isegi depressioon.
    Tinnitus võib esineda koos kuulmislangusega, kuid kuulmislangus ise ei põhjusta tinnitust. Põhjuseks on hoopiski see, et inimene ei kuule enam taustaheli, mis seni tinnituse kattis. Tinnitus on sageli seotud heli ülitundlikkusega, st hüperakuusiaga, mille puhul tajutakse isegi veidi tugevamaid helisid ebameeldivatena. Tinnitus on kuulmisüsteemi normaalne funktsioon. Seetõttu on tinnituse tekkimise mõistmiseks hea teada, kuidas kuulmissüsteem töötab. Kuulmisüsteem koosneb kõrvaorganist, kuulmisnärvist ja kuulmiskoorest. Kuulmistunne tekib siis, kui helilained kanduvad kuulmekilele, kust trummelmembraani ja kuulmisluude vibratsiooni abil võimendatud helilained liiguvad sisekõrva. Sisekõrvas muundatakse helilainete mehaaniline energia bioelektrilisteks impulssideks, millena nad jätkavad teekonda kuulmisnärvi juurde. Kuulmisnärvis omandab bioelektriline heli tähenduse, kusjuures see kas võimendub või filtreeritakse välja. Kuulmisnärvist liigub heli teave lõpuks kuulmiskeskusesse, kus toimub hääle teadlik kuulmine. Üldiselt on arusaam, et tinnitus on kuulmissüsteemi häire. See seisund tuleneb sisekõrva sensoorsete juukserakkude hävimisest või düsfunktsioonist, mida saab tuvastada kuulmislangusena. See viib kuulmisnärvivõrkude ja nendega seotud ajuosade spontaanse bioelektrilise aktiivsuse suurenemiseni. Lisaks on halvenenud kuulmisüsteemi võime filtreerida suurenenud bioelektrilist aktiivsust. Suurenenud ja filtreerimata bioelektriline aktiivsus tekitab teistsuguse, kuid tähenduseta heli, mida me tajume tinnitusena. Teiselt poolt võib tinnitus esineda ka kuulmisüsteemi mis tahes osas ja see ei ole tingimata põhjustatud sisekõrva defektist.

     Inimeste vastuvõtlikkus tinnitusele sõltub sellest, millise inimesega tegemist on. Nagu teada on, jaguneb inimkond laias laastus nelja rühma - sangviinikud, flegmaatikud, koleerikud, melanhoolikud. Kui esimesed kaks rühma on tasakaalukad ja välistele ärritustele vähem vastuvõtlikud, siis koleerikud ja melanhoolikud on tundlikumad. Nemad kannatavad samasuguse tasemega tinnituse all tunduvalt rohkem, kui esimesed kaks.
    Õnneks on viimasel ajal hakatud tinnitusele pöörama rohkem tähelepanu. Meditsiin on lõpuks jõudnud arusaamisele, et tinnitus on samasugune tervisehäire, nagu muudki organismi iseärasused, mis langetavad inimese töövõimet.

Millest tekib tinnitus?

 

     Päris ammendavat vastust ei ole siiani veel leitud, kuid enam-vähem tõelähedased oletused on:
1. ealised muutused; Tavaliselt on selleks keskkõrvas paiknevate tillukeste kuulmisluukeste lubjastumine. Selle tulemusena väheneb väliskõrva keskkõrvaga ühendavate kuulmeluukeste, vasara, alasi ja jaluse omavaheline liikuvus. Tagajärjeks on aju kuulmiskeskusse edastatav valesignaal, mida aju tajub helina.
2. peavigastused Liiklusavariid, löögid pähe või kaelapiirkonda võivad tekitada ajutise või pideva tinnituse.
3. vali heli Seda peetakse kõige tavalisemaks tinnituse tekitajaks. Tegemist võib olla ühekordse tugeva heliga või pikaajalise viibimisega mürarikkas keskkonnas. Tulirelvade poolt tekitatud heli, plahvatused või sage viibimine lärmakal kontserdil, spordivõistlustel, töötamine mürarikaste seadmetega, selle hulka kuulub ka muusiku elukutse. Isegi selline süütuna tunduv toiming, nagu fööni kasutamine võib kutsuda esile tinnituse. Müra tinnituse tekkepõhjusena on ilmne veel ka selle põhjal, et vaiksemates elurajoonides, nagu näiteks maal, esineb selletüübilist tinnitust vähem.
4. ravimid Mõningate ravimite sage tarvitamine võib mõjuda tinnitust tekitavalt. Nende hulka kuuluvad aspiriini sisaldavad ravimid, malaariaravimid ja mõned diureetikumid.
5. füsioloogilised tegurid Pinged kaela- või õlalihastes. Isegi vale hambumine on osutunud üheks tinnituse põhjustajaks.
6. kõrge vererõhk ja veresoonte ahenemine Tegemist on tavaliselt pulseeriva tinnitusega, mis esineb südamelöökide taktis.
7. haigused Meniere`i haigus, mis esineb alati koos tinnitusega; ajukasvajad, ka kuulmisnärvi healoomuline kasvaja, mida esineb siiski üsna harva.
8. vaigu kogunemine kuulmekäiku või võõrkeha kõrvas, ka vee sattumine kuulmekäiku.
Mõnede põhjustajate puhul piisab põhjuse kõrvaldamisest, kuid suuremalt osalt on tegemist püsiva nähtusega.

 

Tinnituse mehhanism

 


​   Tinnituse olemusest annab ülevaate Soome Tinnitusühingu koduleht. Tinnitus tekib kas keskkõrvas kuulmisluukeste liikuvuse vähenemise tõttu, nagu eelnevalt juttu oli või sisekõrvas. Kuna sisekõrv on umbes hernetera suurune, siis ei ole selles toimuvaid protsesse kuigi lihtne jälgida. Kui keegi mäletab veel anatoomiatunde koolis, siis teab ta ka, et sisekõrva kuulmiselundiks on tigu - teokarbi kujuline luustunud spiraal. Selles on vedelikuga täidetud kanalid, mis on üksteisest membraaniga eraldatud. Alumisel membraanil on arvukalt mikroskoopiliste kiukestega ühendatud kuulmisrakke. Need kujutavad endast imetillukesi karvakesi, mis sisekõrva saabuvate helilainete mõjul liiguvad. Iga karvakese liigutus vallandab elektrilise impulsi, mis suunatakse kuulmisnärvi kaudu ajju. Aga nagu rahvasuugi ütleb: mis liigub, see kulub. Ka need karvakesed kuluvad, tugevate helide mõjul koguni murduvad, painduvad ja puutuvad üksteise vastu, ning edastavad selle tulemusena kuulmisnärvi kaudu aju kuulmiskeskusesse signaali, mida aju tunnetab helina. Üsna lihtsustatud seletus, kuid üsna tõelähedane. 
    Tinnitus võib ilmneda mitmel põhjusel ja on sageli põhjustatud paljudest teguritest, mis funktsioneerivad koos ning põhjustavad tinnituse pika aja jooksul. Kõrvaorganiga seotud juhtudel võib tinnitus olla põhjustatud välis-, kesk- või sisekõrva põhjustest. Väliskõrvade kõige levinumad põhjused on kõrvakanali vaigukork, põletik ja kõrvakanali düsfunktsioon. Keskkõrva puhul on selleks kuulmisluukeste omavahelise liikuvuse vähenemine, keskkõrvapõletik. Kõige tavalisem teadaolev tinnituse põhjus on kokkupuude tugevate helidega, nagu paugud, muu müra või vali muusika.
     Teine tinnituse põhjus on ototoksilised ravimid. Enamiku jaoks ei ole ravimite mõju tavaliselt püsiv ja kaob, kui ravimi tarvitamine lõpetatakse, kui see ei ole kahjustanud sisekõrva püsivalt. Põletikud võivad kahjustada ka sisekõrva ja seeläbi põhjustada tinnitust. Sageli on võimatu selgelt tuvastada tinnituse põhjust sisekõrvas.


Somatosensoorne tinnitus


    Lihaspinge põhjustab teadaolevalt ka tinnitust. See on somaatiline tinnitus. 20–40% tinnitusega inimestel muutub tinnituse heli kvaliteet või intensiivsus pea, kaela ja lõua liikumise tagajärjel. See räägib somatosensoorsete piirkondade seosest kuulmissüsteemiga. Somaatiliste impulsside, st näiteks lihaspingetest, liikumisest, venitamisest või valust tingitud elektriimpulsside toimeala asub seljaaju tuumades, st aju somatosensoorses piirkonnas. See suurendab tõenäoliselt ka bioelektrilist aktiivsust kuulmisraja erinevates piirkondades, mida kuulmiskoore lõpus tajutakse kui tinnituse heli või selle intensiivsuse muutusi.


Muud tinnituse põhjused


     Tinnitust võib põhjustada ka löök pähe või pea- ja kaelapiirkonna vigastus. Lisaks võivad stress, vererõhk ja paljud muud tegurid põhjustada tinnituse, põhjustades aju ja kesknärvisüsteemi kaudu täiendavat bioelektrilist aktiivsust kuulmissüsteemis. See on sageli tingitud erinevate tegurite kombinatsioonist, jättes tinnituse põhjuse ebaselgeks.
Tinnituse kogemine pole ainult helitunnetus Tinnitusest rääkides peetakse tavaliselt silmas ainult helitaju. Tinnituse kogemus on aga kombinatsioon helitunnetusest, emotsionaalsest aistingust ja tähelepanu hajumisest. Ainuüksi helitaju intensiivsus ei seleta tinnituse kogemust. Lisaks heli tundmisele võib tekkida täiskõrva tunne või muu ebamäärane tunne kõrvas, mis on erineb tavapärasest, või survetunne kõrvas või pea piirkonnas. Häireid ei seleta ainult heli ega emotsionaalsete aistingute intensiivsus. Ühes olukorras võib selgelt vaiksem tinnituse heli olla väga häiriv, samas kui teises olukorras ei peeta tugevamat tinnituse heli üldse häirivaks. Heli ja emotsionaalsete aistingute intensiivsust mõjutab nii nende põhjus kui ka see, kui tugev on häire. Häireid mõjutavad omakorda näiteks meeleolu ja väsimus, mida võivad põhjustada stress, unetus, elustiil ja paljud muud tegurid. Tinnituse kogemuse kohaselt toidavad need kolm tegurit üksteist omamoodi. Häirivam tunne või heli võib tunduda ka intensiivsem.


Tinnitus ei sega füüsiliselt normaalset elu.


    See ei takista liikumist nagu näiteks halvatus, jäseme puudumine või ajukahjustus, mis piirab keha ja vaimu toimimist. Sellegipoolest võib tinnitus halvimal juhul olla tõsiselt invaliidistav vaevus. Inimesed on väga erinevad. Ühed võtavad tinnituse lihtsalt ellu ja harjuvad sellega kiiresti. Sellisel juhul võib tinnitus alati olemas olla, kuid inimene ei märka seda teistele asjadele keskendudes. Teised ei suuda mingil juhul tinnitust aktsepteerida ega harju sellega kuidagi ja ootavad selle kõrvaldamiseks mõnda ravi või ravimeid.
Mõnes vallandab tinnitus stressireaktsiooni, mis on kõige olulisem tegur tinnituse kujunemisel märkimisväärseks vaevuseks ja ka selle esilekutsuja. Stressireaktsioon algab siis, kui pidevalt kostub kummaline heli, millega kaasnevad kiiresti hirm ja negatiivsed mõtted. See viib nõiaringi, kus kuulmisüsteemi filtrite funktsioon on häiritud ning tinnituse kogemus, hirm ja negatiivsed mõtted ning ärevus veelgi tugevnevad. Pideva stressireaktsiooni tõttu ühendatakse lisaks tinnituse tundele negatiivsed mõtted automaatselt teadmisega tinnituse olemasolust ja seetõttu võib tunne olla ärev isegi siis, kui te ei kuule sel hetkel tinnitust.

Kuidas ennetada tinnituse teket?

 

​     Ennetada võib ainult mürast tingitud tinnitust. Kuid juba seegi väldiks Soome Tinnitusühingu poolt koostatud statistika põhjal vähemalt kolmandiku kõigist tinnitusjuhtumitest. See seisneb ühes lihtsas reeglis - hoiduge mürarikkast keskkonnast. Kui see on võimatu, kasutage kõrvakaitseid, mida võib osta igast apteegist. Ärge kuulake liiga valju muusikat. Ärge kasutage kõrvaklappe pikemaajaliselt.

 

Mida teha, kui tinnitus on juba olemas?

 

     Kaasaegne meditsiin ei paku tinnituse raviks siiani praktiliselt mitte midagi. Tõsi küll, internetis võib leida mitmeid lehekülgi täis kõikvõimalike imeravimite nimetusi, mis lubavad tinnituse kaotamist või selle leevendamist. Neid ei maksa uskuda, sest niisugust ravimit lihtsalt ei ole hetkel veel olemas.
    Soome ajalehes Aamulehti avaldati hiljuti artikkel tinnitusest. Selles räägiti mõne sõnaga tinnituse olemusest, oletatavast tekkepõhjusest, puudutades möödaminnes ka tinnituse ravi. Möödaminnes selle poolest, et tõdeti ravi puudumist. Peaaegu sõna-sõnalt kõlas mõte: ei ole vajadust otsida seda, mida ei ole võimalik leida.
   Tinnitus on üsnagi individuaalne nähtus, mis tähendab, et sellel, mis ühele võib mõjuda leevendavalt, ei pruugi teise jaoks üldse mingit mõju olla. Leevendamiseks on proovitud kasutada
1. Nõelravi
2. Gingko bilobat
3. Hüpnoosi
4. Kaela- ja õlalihaste massaaži
    Mõned inimesed väidavad, et nad on neist abi saanud. Laialdasemad uuringud ei toeta seda väidet, kuigi samas ei eita seda samuti. Kuna ühelgi neist ei ole mingeid kahjulikke tagajärgi peale rahakulu, siis võib igaüks neid nö. omal nahal katsetada.
D-rühma vitamiinidel on mõningaid positiivseid omadusi. Samuti võib kasutada C-vitamiini, mis on tugev antioksüdant. D-vitamiin on rasvlahustuv ja säilib organismis. Seda ei tohi tarvida ülemäära, sest see võib kaasa tuua kaltsiumi puuduse, mida organism korvab luustikust hangituga. C-vitamiin on vesilahustuv ja väljub organismist koos uriiniga. Kuid ka sellega ei tohiks liialdada. Tinnituse puhul on mõningast kasu ka magneesiumist.

 

Alternatiivne ravi

 

​     Maailmas on levinud selline leevendusviis, nagu tinnituse ümberõpe. Kui me ei saa kõrvaldada tinnitust, siis tuleb meil õppida elama koos sellega. See soovitus tundub esmapilgul sama võimatu, nagu soovitus elada koos lärmaka naabriga. Vahe on ainult selles, et naabrist on hea tahtmise korral võimalik vabaneda, aga tinnitusest mitte. Kuidas siis tegutseda?
    Kõigepealt peame teadvustama endale, et tinnitus ei ole haigus, seega ka mitte eluohtlik. See toimub koostöös arsti ja/või psühhiaatriga. Loomulikult on siin vaja väga asjatundlikku meedikut, kes on sellise probleemiga tuttav. Kui kõrvaarst on kindlaks teinud, et patsiendil ei esine mingeid haiguslikke nähtusi, selgitab ta abivajajale põhjalikult tinnituse olemust, millest see on põhjustatud, milliseid tagajärgi see kaasa toob, mis toimub ajus jne. Inimene peab mõistma, et tinnitus ei tähenda ohtu tema tervisele. Sõltuvalt inimese vastuvõtlikkusest võib tinnituse ümberõpe kesta kuid või isegi aastaid. Kuid kui tulemuseks on normaalse elurütmi saavutamine, on kulutatud aeg seda väärt. Ikkagi parem, kui terve elu depressiooniravimeid neelata.
    Järgmiseks tutvub abivajaja vahenditega, mis võivad vähendada tinnitusest põhjustatud ebamugavust. Mitte kõigi puhul ei oma need ühesugust efekti, seega oleks hea, kui inimene saaks neid eelnevalt katsetada.. Tavalisemad neist on nn. maskerid ehk seadmed, mis maskeerivad tinnitust. Oma olemuselt on need kuuldeaparaadiga sarnanevad seadmed, mis erinevalt kuuldeaparaatidest genereerivad heli. Vastavalt vajadusele on selle heli kõrgust ja valjust võimalik muuta. Täiuslikumad seadmed kujutavad endast kuuldeaparaadi ja maskeri hübriidi. Pahatihti antakse kuulmiskeskuses patsiendile lihtsalt masker kätte ega õpetata, kuidas sellega ringi käia. Ja nii siis juhtubki, et inimene pistab omale maskeri või kuuldeaparaadi otsiku kõrva, kuid ei saa sellest mingit kasu, kuna ta ei oska seda kasutada. Maskerit tuleb hakata kasutama väga nõrkade taustahelidega, mida siis aja jooksul suurendatakse.
    Tinnituse maskeerimiseks võib kasutada ka koduseid abivahendeid - näiteks vaikselt mängivat muusikat või mõnda muud heli. Näiteks on väga rahustavaks tubase purskaevu poolt tekitatav veevulin. Nende seadmete ühine puudus on see, et need kas ei sobi ööpäevaringseks kasutamiseks või häirivad teisi inimesi, kes viibivad samas ruumis. Öiseks kasutamiseks on olemas heli tekitav padi, mis on kuuldav vaid selle kasutajale.
    Tinnituse ümberõppest hoopiski tõhusamaks peetakse meditatsiooni, millega peale mõningast juhendamist on võimeline hakkama saama iga inimene ka kodustes tingimustes.
Tinnitusega toimetuleku protsess on pikk ja nõuab inimese aktiivset osalemist selles. Kui see on edukalt läbitud, ei häiri tinnitus enam ja sellesse võib suhtuda, nagu paratamatusesse.
Maailmas on loodud tinnituse tugigruppe, kus inimesed võivad rääkida oma muredest saatusekaaslastele ja saada soovitusi ning nõuandeid. See oli ka põhjuseks, miks me moodustasime Eesti Tinnituse ja Meniere`i Ühingu. Ka meil on eesmärgiks, et tinnitusse suhtutaks tõsisemalt. Sinnani jõudmiseks tuleb veel palju tööd teha.
    Häiriva tinnituse puhul peab inimene tegema mõningaid muudatusi oma toidusedelis. Kindlasti tuleb loobuda tubaka tarvitamisest ükskõik, millisel kujul. Alkohol, kohv, must tee ja tume šokolaad on vastunäidistatud. Nende tarvitamist tuleb piirata, veel parem on neid mitte tarvitada. Soovitav on järgida regulaarset päevarežiimi, ka nädalavahetustel. Hoiduda tuleks füüsilistest ja psüühilistest pingutustest. Kuna tinnituse mõju ilmneb kõige tugevamalt just vaikuses, siis tuleks vältida täielikku vaikust ümbritsevas keskkonnas. Tinnituse mõju nõrgendamiseks on olemas seadmeid, mis maskeerivad tinnitust.
    Aastate jooksul on inimene harjunud erisuguste häältega ja tal on tekkinud teatud helifilter, mis laseb läbi vajalikku informatsiooni, teised helid aga jätab tahaplaanile. Üks näide on kella tiksumine, mida inimene tavaolukorras tähelegi ei pane või harjub sellega lühikese aja jooksul, sest aju ütleb talle, et antud heli ei ole seotud millegi tähtsaga. Küll aga võib inimene tajuda, kui see tiksumine äkitselt lakkab. Tõsi küll, tänapäevaste digitaalsete kellade puhul hakkab see nähtus kaduma. Paljud inimesed uinuvad rahulikult liikuvas rongis, tegemata välja rongirataste kolksumisest. Miks? Sest nende aju ütleb neile, et tegemist on tähelepanu mittevääriva kõrvalheliga. Seejuures ei ole helitugevusel midagi ühist heli tähtsusega. Ema ärkab üles ka lapse vaikse häälitsuse peale ja meie kuuleme oma nime nimetamist ka muu jutu seas.
     Kui inimene kogeb esimest korda tinnitust, on see ajule uus väljakutse. Ta ei suuda aru saada, kas uudne heli on primaarne või tähtsusetu kõrvalheli. Seega saadab ta tinnituse kogu selle mitmekülgsuses inimese teadvusse. Kui kogemus on uus ja arusaamatu, tekitab see inimeses hirmu ja nõutust. Inimene hakkab otsima helitekitajat, sest talle tundub võimatu, et teised kõrvalseisjad ei kuule niivõrd selget heli. Järgmiseks tekib hirm uue olukorra ees. Talle tundub, et pidev undamine on signaal mingisugusest varjatud haigusest.
    Helisid on inimene õppinud tundma sündimisest saadik ja need on kinnistunud ajusse. Seega on tegemist olnud pikaajalise protsessiga. Tinnitus on kestnud inimeaga võrreldes suhteliselt lühikest aega ja kui inimene on sisendanud endale, et lisandunud heli on ebameeldiv ja võib-olla isegi ohu tunnus, siis ei ole midagi imestada, kui alateadvus seda sellisena tajubki.
    Tinnituse tajumine on inimestel erinev, subjektiivne. Tinglikult jagatakse tinnituse all kannatavad kolme rühma. Suurima osa moodustavad nö. "uudishimulikud", kes kogevad tinnitust uue nähtusena, mis ei sega nende igapäevast elu. Kuid nad soovivad siiski saada teada, milles on küsimus.
    Teine suur rühm on "murelikud". Nad tunnevad muret, kas tegemist ei ole mingi tõsisema haigusega ja kas tinnitus võib suureneda ja kuulmine nõrgeneda. Nendele inimestele tuleb selgitada olukorda detailselt, mille hulka kuuluvad audiomeetrilised uuringud, millede puhul uuritakse inimese helitundlikust ja kombatakse nö. helitaluvust.
Kolmas rühm koosneb "masendunutest", kellele tinnitus on põhjustanud stressi. Selle tulemusena esineb neil uinumisraskusi, tervise pärast muretsemist ja sellest tingitud masendust.
Saksa arst professor Biesinger pakub välja järgmised, pisut detailsemad kriteeriumid:
1. Tinnitus esineb ja on kuuldav vaikses keskkonnas, kuid ei sega inimest.
2. Tinnitus esineb vaikses keskkonnas, kuid häirib vaid psüühilise või füüsilise stressi puhul.
3. Tinnitus esineb igas olukorras ja häirib inimest era- ja tööelus. Tekib emotsionaalseid ja somaatilisi(kehalisi) probleeme.
4. Tinnitus on väljunud kontrolli alt ja muudab inimese töövõimetuks.
1. rühma puhul peaks saama abi perearstilt, kes oskab selgitada inimesele tema olukorda. 2. ja 3. rühma puhul vajatakse kogenud kõrvaarsti. 4. rühma puhul on lisaks kõrvaarstile vajalik ka psühiaatri või psühholoogi osavõtt. Tinnituse iseloomu selgitamiseks uuritakse, milline on kuuldava heli olemus: helikõrgus, kestvus, vahelduvus, kas see kostab ühes või mõlemas kõrvas või peas. Lisaks tehakse audiomeetriline kontroll. Kasvajate kindlakstegemiseks kasutatakse kompuuter- või magnettomograafiat.

 

Kas on võimalik vähendada tinnituse intensiivsust?

 

​​    Kuigi tinnitus ei allu inimese tahtele, on mõningatel juhtudel võimalik seda leevendada. Tee järgmist:
* Väldi viibimist mürarikkas keskkonnas
* Kontrolli oma vererõhku
* Vähenda oma soolatarbimist
* Väldi kõikvõimalike ergutavate ainete tarvitamist, nagu kohv, kolat sisaldavad joogid ja tubakas.
* Ära tunne ärevust. Tinnitus ei ole eluohtlik
* Lakka muretsemast oma tinnituse pärast. Mida rohkem sa sellele mõtled, seda valjemana sa seda tajud.
* Hoolitse selle eest, et sa saaksid korralikult puhata ja väldi üleväsimust
* Liigu piisavalt palju
* Ära viibi täielikus vaikuses. Vajadusel kasuta tinnitust maskeerivaid vahendeid: tiksuvat kella, raadiot, ventilaatorit või spetsiaalset heligeneraatorit.
​* Väldi aspiriini või seda sisaldavate ravimite liigset tarvitamist

 

Otolarüngoloogia professor, dr. Pawel J. Jastreboff, tinnituse ümberõppe teraapia (TRT) väljatöötaja