Kui me räägime tinnituse ravist, peame alustama sellest, et tinnitus ei ole haigus, vaid mõne haigusliku nähtuse tagajärg. Seega ei saa ilma tinnituse põhjustajat tundmata rääkida ka ravist. Ja siin ongi esimene probleem. Tinnitust võivad põhjustada paljud tegurid. Kuna need kõik vajavad erinevat ravi, siis on arusaadav, et ei saa olla olemas sellist universaalset vahendit, mis kõrvaldaks igasugusel põhjusel tekkinud tinnituse. Aga leida see põhjustaja on raske või sageli koguni võimatu. Kui mõne konkreetse, teadaolevalt tinnitust tekitava haiguse puhul (vestibulaarneuroniit, Meniere`i haigus) saab tinnituse tekkes kindel olla, siis paljudel juhtudel jääb see ainult oletuse tasemele. Me võime muidugi seostada mürarikkas keskkonnas viibimist, mõningaid ebatervislikke eluviise, teatavaid ravimeid jne. tinnituse tekkega, kuid me ei saa selles sajaprotsendiliselt kindel olla.

  Teiseks probleemiks on see, et enamasti on kord juba tekkinud tinnitus püsiv. Vaid nn. subjektiivse tinnituse puhul on abi põhjustaja (kõrge vererõhk, lihaspinge, vale hambumus) kõrvaldamisest. Objektiivse tinnituse puhul sellest kasu ei ole. Selle puhul saame rääkida ainult tinnitushelide leevendamisest, või nendega harjumisest.

   Tinnitushelide leevendamine on ajutine nähtus. Me saame vältida mõningaid olukordi (stress, raske füüsiline koormus), mis tinnituse tugevamaks muudavad, kuid mitte lahti saada tinnitusest. Siiski on juba seegi väike samm paremuse poole. Teine, olulisem tegevus on tinnitusega harjumine. Oluline on ka järgida tervislikke eluviise, tegeleda mõne oma lemmiktegevusega, mis aitab juhtida tähelepanu tinnituselt eemale. Paljud raske tinnituse all kannatavad inimesed tunnistavad, et mõne meeltköitva tegevuse ajal nad ei pannud tinnitust tähelegi.

    Loomulikult märkab enda puhul kõike tinnitusega seonduvat inimene ise. Tinnitus ei ole enamasti stabiilne. On hetki, kui me naudime peaaegu vaikust, kuid samas võib mõne minuti pärast valitseda meie peas tõeline kakofoonia. Mis selle esile kutsus? Mis selle põhjustas? Siin tulebki kasuks enda elurutiini jälgimine. Väga sageli ei paljasta küll tinnitus oma saladusi, kuid mõnikord on siiski võimalik teha mingeid kokkuvõtteid eelnenud sündmustest. Võimalik, et me sõime midagi, mis ei sobinud. Või tarvitasime mingeid ravimeid. Või oli meie füüsiline või vaimne pinge liiga suur. Me ei saa küll selle teadmisega tinnitust ravida, kuid võime ehk paremal juhul tulevikus hoiduda sellest.

    Niisiis, nagu me nägime, tinnituse jaoks ei ole olemas efektiivset meditsiinilist ravi. Põhilisteks võimalusteks tinnituse leevendamiseks on patsiendi enda harjumine teda vaevava tinnitusega. See ei ole lihtne, vaid nõuab patsiendi aktiivset ja järjekindlat osalemist teraapiaprotsessis. Samuti on vaja asjatundlikku juhendajat, kes tunneks põhjalikult tinnituse olemust. Siiani on maailmas kasutusel kaks peamist teraapiavormi. Üks neist on tinnituse ümberõpe, mille puhul inimene õpib elama koos tinnitusega ilma, et see teda häiriks. Seda nimetatakse ka kognitiivseks käitumisteraapiaks. Selle juurde kuulub ka heliteraapia. 

   Sellel lehel räägin neist ainult informatsiooni mõttes, sest iseseisvalt neid läbi viia ei õnnestu.

  Teiseks, tänapäeval juba suurt tähelepanu äratanud teraapiaks on meditatsioon, mida käsitlen eraldi teemana. Seda peetakse isegi tõhusamaks kui tinnituse ümberõpet, sest seda on lihtsam läbi viia. Juhendajat vajab inimene ainult alguses. Edaspidi saab sellega hakkama juba iseseisvalt.

    Vaatame siis nüüd esimest neist kahest. 

   Selle teraapia läbiviimiseks on väga oluline hea koostöö teid raviva terapeudiga ja tema juhendite täpne täitmine.

    Kogu järgnev tekst võib olla keeruline, aga seda on ka tinnitusega toimetuleku protsess.

Heliteraapia

   "Heliteraapia" on lai mõiste, mida võib kasutada mitmel viisil, olenevalt konkreetsest tootest, kliinilisest keskkonnast või konkreetsest arstist. Üldiselt tähendab heliteraapia välise müra kasutamist, et muuta patsiendi ettekujutust tinnitusest või reageerimist sellele. Nagu teisedki tinnituse ravimeetodid, ei ravi heliteraapiad haigusseisundit, kuid need võivad oluliselt vähendada tinnituse tajutavat koormust ja intensiivsust.

    Helipõhised ravimeetodid toimivad nelja üldise toimemehhanismi alusel. Toimemehhanismid on siiski oletatavad protsessid, sest lõpptulemus sõtlub patsiendi enda aktiivsest osalemisest ja tema iseloomust

• Maskeerimine: patsiendi kuulmise mõjutamine piisavalt suure helitugevusega, et see kataks siiski vaid osaliselt tema tinnituse heli.

• Tähelepanu hajutamine: välise heli kasutamine patsiendi tähelepanu tinnituse helilt kõrvale juhtimiseks

• Harjumine: aidata patsiendi ajul tinnitust ümber liigitada ebaoluliseks heliks, mida tuleks teadlikult ignoreerida

• Neuromodulatsioon: spetsiaalse heli kasutamine, et minimeerida neuraalset hüperaktiivsust, mis arvatakse olevat tinnituse algpõhjus. On palju seadmeid, mis pakuvad erineval tasemel heliteraapiat.

  Allpool on loetelu heliteraapiatoodete üldistest tüüpidest ning arutelu nende spetsiifiliste toimemehhanismide ja teatatud tõhususe kohta.

Heli maskeerimisseadmed

   Need on seadmed või rakendused, mis pakuvad üldist taustamüra – sageli valget müra, roosat müra, loodushelisid või muid ümbritsevaid helisid. Heliseadmete tekitatud müra võib osaliselt või täielikult varjata patsiendi taju tinnitusest, pakkudes ajutist lõõgastust. "Traditsiooniline" helimasker on seade, millel on mitu eelseadistatud helivalikut. Siiski saab maskeerimiseks kasutada peaaegu kõiki heli tekitavaid seadmeid, sealhulgas isiklikku pleierit, arvutit, raadiot ja televiisorit. Isegi elektriventilaatorid või lauapurskkaevud võivad tekitada maskeerivaid helisid. Üldiselt on kõige tõhusamad maskeerivad helid need, mis tekitavad patsiendis positiivseid emotsionaalseid reaktsioone. Heli maskeerimisseadmed on tavaliselt tõhusad ainult aktiivse kasutamise ajal või vahetult pärast seda; enamasti kestab nende mõju ainult nii kaua, kui neid kasutatakse. Kuuldeaparaadid 

     Kuuldeaparaate võib liigitada üheks heliteraapia tüübiks, kuna need suurendavad taustamüra kuulmist ja juhivad tähelepanu tinnituse tajumiselt kõrvale. Tänapäevastel kuuldeaparaatidel on tavaliselt ka sisseehitatud masker.

Modifitseeritud heli / kohandatud muusikaseadmed

  Kui laiatarbelised heliseadmed pakuvad üldist helivalikut, pakuvad mitmed meditsiinilise kvaliteediga seadmed rohkem kohandatud helisid, mis on kujundatud patsiendi ja tema tinnituse järgi. Need seadmed mängivad spetsiaalset muusikat või algoritmiliselt muudetud helisid, milles rõhutatakse konkreetseid sagedusi ja toone – sageli tasemel, mida kuulaja teadlikult ei taju. Nende muudetud helide funktsioon varieerub sõltuvalt konkreetsest tootest. Erinevalt tavalistest valge müra masinatest kasutatakse nn. sälkudega muusikat tavaliselt katkendlikult (ainult kindlaksmääratud raviseansside ajal või ettearvatava tungiva vajaduse ajal, näiteks enne magamaminekut või vahetult pärast ärkamist) ja need pakuvad püsivat kasu ka pärast seadme väljalülitamist. Erinevalt tavalistest valge müra masinatest võivad sälkmuusika ja muudetud heliseadmed aja jooksul leevendada tinnituse tajutavat koormust – isegi pärast nende väljalülitamist.

  Harjumist hõlbustades võivad need tooted aidata patsiendil tinnituse taju loomulikul viisil "häälestada". Selliselt kohandatud muusikaseadmete kliiniline efektiivsus on toodete lõikes erinev, kuid üldiselt näivad need seadmed paljudele patsientidele teatud leevendust pakkuvat. Optimaalsete tulemuste saavutamiseks on tavaliselt vaja lisaks heliseadmete kasutamisele ka patsiendi nõustamist.

Kombineeritud seadmed

  Paljud kuuldeaparaadid on nüüd varustatud integreeritud heli tekitamise tehnoloogiaga, mis edastab patsiendile pidevalt valget müra või kohandatud helisid. Need seadmed ühendavad kuuldeaparaadi eelised teiste heliteraapiate eelistega ning sobivad eriti hästi kuulmislangusega tinnitushaigetele. Lisaks saavad need seadmete kaasaskantava olemuse tõttu pakkuda pidevat kasutamist ja ühtlasemat kasu kogu päeva jooksul. Nende kombineeritud seadmete efektiivsus sõltub seadmest, integreeritud helifunktsioonist ja konkreetsest patsiendist. Ja kuigi uurimisandmed ei ole lõplikud, näib nende eelis olevat selles, et integreeritud heligeneraatoritega kuuldeaparaadid toovad kasu märkimisväärsele hulgale patsientidele.

Heli- ja unerakendused (äpid)

  Arvukate rakenduste ja väheste uuringute tõttu võib olla raske aru saada, millised heli- ja unerakendused võivad aidata kaasa tinnituse leevendamiseks ja hea une saamiseks. Siin on ainukeseks võimaluseks need ise järele proovida. Rakendused on saadaval Apple'i App Store'i kaudu ja Google Play rakenduste jaotises.

Käitumisteraapia

  Tinnitus võib vallandada tugevaid negatiivseid emotsioone, nagu ärevus, depressioon ja viha. Patsiendid saavad õppida oma emotsionaalseid reaktsioone kontrollima ja seeläbi eraldama tinnitust häirivatest negatiivsetest käitumuslikest reaktsioonidest.

Lisateave

    Kognitiivne (adj. tunnetuse vorm) – on seotud tähelepanu, teadmiste, mälu, hinnangute, mõistuse ja otsuste tegemise funktsioonidega.

Käitumuslik – hõlmab füüsilist, emotsionaalset ja psühholoogilist tegevust või on sellega seotud

     Käitumisteraapiad, mis keskenduvad patsiendi emotsionaalsele reaktsioonile tinnituse suhtes, on üks kõige paremini väljakujunenud ja tõhusamaid ravimeetodeid häiriva tinnituse raviks. Pidevalt on tõestatud, et need teraapiavormid vähendavad tinnitusega seotud stressi, ärevust ja depressiooni ning parandavad patsientide üldist elukvaliteeti.

    Käitumusliku ravi põhjendus on, et "raske" tinnituse mõistet määratleb see, kuidas inimene tunnetab seda, mitte tinnituse enda helivaljus või -sagedus. (Uuringud näitavad, et tinnituse tugevuse/kõrguse ja patsientide poolt tunnetatava stressi vahel on vähe seost.) Tõeliselt häirivaks muudavad selle seisundi patsientide negatiivsed psühholoogilised ja kognitiivsed reaktsioonid. Teisisõnu, patsiendi reageerimine on võtmetegur selles, kas tinnitust peetakse häirivaks või mitte. Käitumisteraapiate eesmärk on aidata patsientidel kontrollida oma suhtumist tinnitusse ja seeläbi vähendada haigusseisundi mõju.

  Patsiendid, kes pööravad suurt tähelepanu oma tinnitusele ja kes ei oska oma emotsioone kontrollida, on üldiselt rohkem depressioonis, rohkem stressis ja nende seisundiga seotud puue on suurem. Käitumisteraapiad annavad oskusi vähendada sisemist tähelepanu, mis on suunatud tinnitusele, parandada toimetulekut ning luua alternatiivseid mõtlemis- ja käitumismustreid, mis tõmbavad patsientide tähelepanu tinnitusest eemale. Teraapia üldine eesmärk on suurendada inimese aktiivset osalemist tervendusprotsessis, õppida lõõgastustehnikaid ja lisada kognitiivseid oskusi, et asendada negatiivset (või kasutut) mõtlemist.

  Neid ravimeetodeid saab läbi viia rühmas või individuaalselt patsiendiga. Neid on ka proovitud läbi viia interneti või telefoni teel – protsess, mis võimaldab patsientidel mugavalt oma kodus viibida. Tinnituse käitumusliku ravi tulemused on usaldusväärsed. Kaheksa uurimistöö 2010. aasta analüüs näitas teraapiaprogrammi läbinud patsientide küsitlus depressiooni ja elukvaliteedi olulist paranemist. 2014. aasta teaduskirjanduse ülevaade näitas, et need ravimeetodid vähendasid järjekindlalt ja oluliselt tinnituse raskust ja kahjustusi, vähendasid tinnitusega seotud hirmu ning üldist depressiooni ja ärevust. Peale selle leiti, et patsiendi paranemine pärast psühholoogilist teraapiat on stabiilne ja pikaajaline – kasu jätkus kuni 15 aastat pärast ravi lõppu.

  Sellel lehel kasutame "käitumisteraapiat" erinevate tinnituse ravide ühise terminina. Kuigi need individuaalsed praktikad võivad veidi varieeruda (olenevalt konkreetsest terapeudist), hõlmavad need üldiselt järgmist: patsiendi teavitamine, emotsionaalsete vallandajate analüüs, patsiendi mõtete ja veendumuste uurimine tinnituse kohta, rakendatud lõõgastustehnikad, patsiendi emotsionaalse seisundi uurimine. tinnituse reaktsioonid ja patsiendi vältimiskäitumise uuring.

Mindfulness-põhine stressi vähendamine (MBSR)

  Teraapia, mis rõhutab hinnangutevaba teadlikkust oma füüsilistest aistingutest, sensoorsetest tajudest, emotsionaalsetest reaktsioonidest ja kognitiivsetest protsessidest. Selle asemel, et pingutada (sageli asjatult) tinnituse ignoreerimisega, õpetab MBSR patsiente oma kogemusi täielikult aktsepteerima, omaks võtma ja kontrollima. Seda tehes muutuvad patsiendid peremeesteks oma mõtete ja tundmuste üle. See võib vähendada ka negatiivseid viha ja apaatia tundeid, mis sageli kaasnevad tinnitusega.

Aktsepteerimise ja pühendumise teraapia (ACT)

  Sarnaselt teistele tinnitusse suhtumistele rõhutab ACT vajadust vähendada tinnituse teadlikku vältimist (mis sageli ei õnnestugi). Patsiente õpetatakse täielikult aktsepteerima mõtteid, tajusid ja emotsioone omapoolseid hinnanguid andmata. Täielikult aktsepteerides isegi negatiivseid mõtteid ja tundeid, saavad patsiendid nende üle suurema kontrolli.

Tinnituse ravi (TAT)

  CBT variant, mis keskendub konkreetselt tinnituse juhtimisele. TAT järgib järkjärgulist õppimisele põhinevat lähenemisviisi, et uurida kolme tinnituse mõjupiirkonda: mõtted ja emotsioonid, kuulmine ja suhtlemine, uni ja keskendumine. Protsessis kasutatakse maskeerimiseks üldiselt ka madalasageduslikku täiendavat heliteraapiat.

Tinnituse ümberõppeteraapia (TRT)

  Ravirežiim, mis ühendab traditsioonilise CBT-nõustamise ja täiendava helimaskeerimise, et harjutada patsiente tinnitusega. Nõustamise eesmärk on selgitada tinnituse olemust ja aidata patsiendil tajutavat heli muuta mõttes selliseks heliks, mis ei tekita temas negatiivseid tundeid. Patsiendi tinnituse esinemisega harjumiseks kasutatakse edaspidi pidevat madala taseme lairibaheli.

Nõuded patsiendile

Multidistsiplinaarne tervishoid: tinnituse käitumuslikud ravimeetodid nõuavad tavaliselt, et patsiendid peaksid lisaks kuulmistervishoiu spetsialistile külastama ka psühholoogii. See võib nõuda ka mitme arsti ravi koordineerimist, mis suurendab ravi keerukust ja maksumust.

Aeg ja pingutus: käitumuslikud teraapiad hõlmavad ka mitmeid kliinilisi seansse mitme kuu või isegi aastate jooksul. Tulemuste kohta ei ole kindlaid tõendeid ja edukas ravi nõuab sageli nende teraapiaseansside täielikku läbimist.

Pühendumus: Kõik tinnituse teraapiad nõuavad, et patsient võtaks raviskeemi omaks avatud meele ja positiivsete ootustega. See võib eriti kehtida käitumusliku ravi puhul, mis sõltub suuresti patsientide aktiivsest kaasamisest.

     Rubriigis, Meditatsioon, räägime teisest, tänapäeval peamise tähtsuse saanud tinnitusega toimetulekumeetodist.