Kindlasti on kõik inimesed näinud koera või kassi ärkamas. Need loomakesed ei kiirusta kunagi tõusmisega. Kõigepealt ringutatakse ennast mõnusalt, siis sirutatakse ükshaaval kõiki käppi. Ja seda aeglaselt ja mõnuga. Nii valmistab loom enda keha ette tegutsemiseks. Loomad teevad seda vaistlikult, kuna nende alateadvus ütleb neile, et see on kasulik. Meie, inimesed, ei ole harjunud enam kuulama oma keha. Ometi, mis on kasulik loomale, on kasulik ka meile. Meie füüsiline keha ei erine ju looma omast. Meil on samuti lihased ja liigesed, mis vajavad liigutamist. Võtame siis eeskuju neist, kellel on säilinud see loomupärane omadus.
      Sellepärast oleks meilgi oluline valmistada ennast ette voodist tõusmiseks. Kui oleme ärganud, sirutame ennast kõigepealt, liigutame jalgu ja käsi, keerame pead küljelt küljele. Ja alles siis tõuseme. Nüüd, voodiserval istudes teeme kõigepealt õlaringe. Aeglaselt ja võimalikult suure ulatusega. Ettepoole ja tahapoole. Minu käest küsitakse alati - mitu korda? Kordade arv ei ole tähtis. Tähtis on see, et neid tehakse. Isegi kolm-neli korda on parem, kui mitte ühtegi. Aga kui just teada tahetakse, siis soovitan 10-t korda. Edasi keerake keha ühele poole ja teisele poole. Samuti aeglaselt ja võimalikult suure ulatusega. Järgmiseks võiks keerata pead küljelt küljele. Liigutus peaks olema nii suure ulatusega, et tunnete kerget venitustunnet kaelas. Aga märksõnaks oleks - aeglaselt.
     Ma kuulen kohe vastuväiteid - hommikul ei ole aega! On aega! Kogu see toiming võtab aega kümme minut ja on kasulikum, kui kümneminutiline voodisolek.

Harjutused, mis võivad aidata

      Meniere`i haiguse jaoks puudub siiani efektiivne ravi. Eestis propageeritav Betaserc ei mõju kahjuks enamusele patsientidest. Tõhusam on Soomes kasutatav Stemetil, mida soome arstid spetsialistid soovitavad kasutada algava haigushoo puhul. Kuid suur osa paranemisprotsessist jääb siiski abivajajate endi hooleks. Selleks on välja töötatud mitmed harjutused. Alljärgnevalt mõned neist.

• Tasakaaluharjutused

       1. taseme harjutused sobivad algajatele, kes kannatavad pearingluse ja sellest tingitud tasakaaluhäirete all. Kõiki harjutusi tuleb teha aeglases tempos ja aja möödudes suurendada nende ajalist kestvust või sooritatavate kordade arvu. Alguses on soovitav, et kohal oleks isik, kes võimaliku kukkumise korral võiks abistada. Hiljem, kui te tunnete ennast kindlamalt, võite teha harjutusi ka üksi. Kõikide harjutuste puhul seiske seljaga seina ligidal ja asetage enda ette seljatoega tool, millest vajaduse korral võite kinni haarata. Ei ole kohustuslik, kuid on siiski soovitav teha kõik harjutused järjest.
       Harjutused algajatele.

• 1. Hoidke jalad koos ja käed sirgelt külgedel.
• 2. Seiske nii 30 sekundit. Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Mõne aja möödudes prooviga teha sama harjutust suletud silmadega.

                                                                        ******

• 1. Seiske jalad õlgade laiusel, käed sirgelt külgedel.
• 2. Viige keharaskus aeglaselt ette ja seejärel taha, nii, et jalad toetuvad alguses varvastele, pärast kandadele. Ärge tõstke varbaid ega kandu maast. Ärge kummarduge. Liikuma peavad nii õlad, kui puusad.
• 3. Jälgige, kui kaugele te võite keha kallutada, ilma, et te peaksite jalgu maast tõstma.
• 4. Tehke seda harjutust 20 korda. Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Proovige suurendada kordade arvu 30-ni ja teha harjutust suletud silmadega.

                                                                         ******

• 1. Seiske jalad õlgade laiusel, käed sirgelt küljel.
• 2. Viige keharaskus aeglaselt vasakule ja siis paremale jalale. Ärge tõstke jalgu ega kummarduge. Liikuma peavad nii õlad, kui puusad.
• 3. Jälgige, kui kaugele te võite keha kallutada, ilma, et peaksite jalgu maast tõstma.
• 4. Tehke seda harjutust 20 korda. Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Proovige suurendada kordade arvu 30-n ja teha harjutust suletud silmadega.

                                                                          ******

• 1. Seiske oma tavalises asendis, käed sirgelt kõrval.
• 2. Kõndige paigalsammuga, tõstes põlvi nii kõrgele, kui võimalik.
• 3. Tehke seda harjutust 20 korda. Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Proovige suurendada kordade arvu 30-ni ja teha harjutust suletud silmadega.

       2. taseme harjutused on veidi raskemad. Nende sooritamist alustage alles siis, kui 1. taseme harjutused ei valmista teile enam raskusi ega tekita ka pearinglust. Kehtib kõik 1. taseme harjutuste puhul soovitatu.

• 1. Seiske oma tavalises asendis, käed sirgelt külgedel.
• 2. Keerake ülakeha pool pööret (180 kraadi).
• 3. Jääge seisma 10 sekundiks või tekkida võiva pearingluse korral nii kauaks, kuni pearinglus on möödunud.
• 4. Tehke seda harjutust 5 korda. Esimesel korral pöörake keha paremale ja teisel korral vasakule.

       Kummas suunas pöördumine tekitas suurema pearingluse? Edaspidi keskenduge pöördumisele selles suunas, mis tekitas suurema pearingluse. Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Hiljem prooviga teha kohapeal täispööre silmad suletuina.

• 1. Seiske jalad koos, käed sirgelt külgedel.
• 2. Liigutage pead ette ja taha 10 korda.
• 3. Liigutage pead küljelt küljele (proovige panna kõrv vastu õlga) 10 korda
• 4. Keerake pead vasakule ja paremale 10 korda.

            Korrake seda harjutust kaks korda päevas. Suurendage kordade arvu 15 - 20-ni suletud silmadega.

           Jalutamine on lihtne, kui efektiivne harjutus, mis aitab arendada tasakaalu. Kukkumise vältimiseks tehke seda harjutust seina lähedal või veel parem mingi käsipuu kõrval, millest vajadusel kinni võtta. Alguses on soovitav omada abilist.

• 1. Jalutage mõõdukas tempos 5 sammu ja peatuge järsult.
• 2. Oodake 10 sekundit või kuni tekkinud pearinglus möödub.
• 3. Tehke seda harjutust 5 korda.

           Korrake harjutust kaks korda päevas. Pikendage läbitud vahemaad 30 meetrini.

• 1. Jalutage mõõdukas tempos 5 sammu ja kiirelt ümber pöörates sama palju tagasi.
• 2. Oodake 10 sekundit või kuni tekkinud pearinglus möödub.
• 3. Tehke seda harjutust 5 korda.

          Korrake harjutust kaks korda päevas. Suurendage kordade arvu 10-ni.

• 1. Jalutage ja pöörake samaaegselt pead vasakule ja paremale iga teise sammu järele. Proovige nii läbida 15 meetrit.
• 2. Jalutage 15 meetrit liigutades pead ette ja taha
• 3. Jalutage liigutades pead küljelt küljele (üritage puudutada kõrvaga õlga)

      Alustage seda harjutust ettevaatlikult! Liigutage pead alguses tagasihoidlikult ja suurendage liigutuste ulatust aeglaselt. On soovitav, et keegi oleks abiks. Korrake harjutust kaks korda. Suurendage läbitud vahemaad 30 meetrini.

      Mitte ainult võimlemine ei ole oluline. Väga hästi mõjub ka liikumine, eriti maastikul, mis on ebatasane. See arendab tasakaalutunnetust ja harjutab jalapõhja lihaseid, millel on suur osa tasakaalu säilitamisel. Kuna tasakaaluelund töötab häiretega, siis jääb põhiline tasakaal nägemise ja kompamise hooleks. Nii harjuvadki silmad ja skeletilihased paremini koos töötama.
    Eelpoolkirjeldatud harjutused näivad lihtsatena, kuid tõsisema haiguse puhul on nende sooritamine küllaltki vaevarikas. Kui tunnete, et pearinglus mõne harjutuse puhul muutub väga suureks, vähendage selle harjutuse intensiivsust, kuid ärge jätke seda tegemata. Aja jooksul kohaneb inimese ajutegevus vastuvõetavate signaalidega ja inimene suudab sooritada neid harjutusi ilma mingite ebameeldivate kõrvalnähtusteta. See on aga suur samm tervenemiseni.
Meniere´i haigus on tõsine tervisehäire. Kuigi teile ehk tundub, et sellega võitlemine on liiga aega- ja vaevanõudev, pidage meeles, et paljud enne teid on sellega edukalt toime tulnud ja võivad nüüd tunda rõõmu elamisest ilma alatise hirmuta. See on ju väärt proovimist, kas pole nii!

Heinar Kudevita

Veel harjutusi

     1. Kaelavenitus on üks kõige soovitatavamaid harjutusi, mida saate teha pearingluse vähendamiseks. Seistes või istudes keerake pead paremale ja vasakule 10 korda. Silmade vaateväli liigub koos peaga. Seda harjutust võib teha mitu korda päevas.

      2. Seistes või istudes asetage käsi pea ühele küljele ja tõmmake pead käe suunas. Hoidke asendit 10 sekundit. Korrake sama teise käega.

Harjutused silmadele

Järgnevate silmaharjutuste eesmärgiks on aidata inimestel lõõgastuda päevarutiinist. Loodetavasti muutuvad need harjutused teile igapäevasteks ja te teete neid regulaarselt. Silmaharjutuste mõtteks on parandada silmade koordinatsioonivõimet, mis võib olla häiritud Meniere`i haiguse puhul. Eesmärgiks on parandada inimese füüsilisi võimeid, et paremini hakkama saada keerulistes olukordades, mis on esile kutsutud Meniere`i haiguse poolt.

Ilmari Pyykkö, professor
Soome

    Tõstke ühe käe pöial enda ette ja viige väljasirutatud käsi sellisesse asendisse, milles te veel näete pöialt silmanurgast. Ärge liigutage seejuures pead. Nüüd tehke väljasirutatud käega silmade ees suuri ringe, nii et pöial jääks vaatevälja serva. Jälgige pilguga pöialt. Tehke harjutust kõigepealt vastupäeva 20 sekundit ja seejärel päripäeva 20 sekundit.
    Harjutus tehakse ilma prillideta.
    Selle harjutuse eesmärk on arendeda silma liikuvust. See on oluline, kuna võimel näha vaatevälja serva on tähtis osa tasakaalu parandamises.

       Kinnitage pilk pöidlale ja viige seejärel kasi ette ja veidi paremale ning siis tagasi silma juurde mõne sentimeetri kaugusele silmast. Ärge liigutage pead. Jälgige pöialt. Korrake sama liigutust, kuid viige nüüd käsi ette ja vasakule. Harjutust võib teha sama käega või kätt vahetades. Korrake kumbagi harjutust kolm korda
        Harjutust võib teha prille kandes.

      Viimase silmaharjutusena harjutame silmade juhtimist tasakaaluelundi abil. Kinnitage enda ette seinale või asetage riiulile silmade kõrgusele mingi tekst. Liigutage pead küljelt küljele umbes 20 kraadi ja püüdke samaaegselt lugeda teksti. Liigutus tuleb sooritada 1 sekundiga.
     Juhul kui harjutus on liiga raske, tehke seda aeglasemalt ja lisage kiirust, kui seda suudate.
    Harjutus kestab umbes 30 sekundit.
   Osal inimestest põhjustab see harjutus iiveldust ja pearinglust, kuid see paraneb mõne kuu jooksul.

    Kõiki eelmainitud harjutusi tuleb teha rahulikus tempos, valides soorituskiiruse oma enesetunde järgi. Pidage meeles, et neid harjutusi tuleb teha regulaarselt, et saavutada tulemusi.

Asahi

    Asahi kujutab endast moderniseeritud liigutuste kompleksi, mis on sobiv ka Meniere`i haigust põdevatele inimestele. Järjekindlal liigutuste sooritamisel on positiivne mõju niihästi füüsilisele, kui ka vaimsele tasakaalule.
   Asahi on Soomes välja töötatud liikumistehnika, milles võimlemisliigutused sooritatakse hingamisega samas taktis. Üks asahi arendajatest ja treeneritest on sisehaiguste eriarst Yrjö Mähönen, kes tegutseb ka geriaatrina. Alljärgnevalt tema mõtted asahi tehnika kohta.
     Asahi on arendatud nelja soome liikumise ja tervisespetsialisti poolt aastal 2004. Rühma eesmärk oli luua selline liikumistehnika, mis sobiks kõigile soomlastele ja ennetaks mõningaid haigusi. Asahis on ühendatud meditsiinilised põhimõtted ja mitme erineva kultuuri kogemused.
     Sõna "asahi" pärineb jaapani keelest ja tähendab päikesetõusu või hommikust päikest. Yrjö Mähönen räägib, et asahi võiks olla ka lühend lausest: Aamun Sarastaessa Alamme Harjoittaa Itseämme.(Hommikuse koiduga hakkame harjutama ennast)

"Diivani-inimeste motiveerimine on tähtis"

      – Niinimetatud diivaniinimeste motiveerimine on tähtis, ja seetõttu asahiga alustamise lävi on tehtud võimalikult madalaks. Harrastuse alustamine ei nõua mingeid kulutusi ega erivahendeid. Mingisuguseid eelnevaid kursusi ei pea sooritama ja ka tervislik seisund ei oma mingit tähtsust. Asahi-rühmadesse võib tulla millal tahes, olenemata, kas rühm on käinud koos juba eelnevalt või on tegemist alles alustava rühmaga.
     Asahi põhineb kergetele liigutustele, mis on turvalised. Kui need liigutused on selged, võib jätkata juba iseseisvalt.
     – Asahis seistakse püsti kogu aeg. Me ei istu ega ole pikali, sest eesmärgiks ei ole teha inimestest voodihaigeid. Istumine on ohtlik. Inimene ei tohiks istuda ühtejärgi rohkem, kui tund, mille järgi tuleks kindlasti jalutada või võimelda.

Asahi kolm taset

     Asahi-praktikas on kolm taset, mis erinevad vaid mõnevõrra.

    – Esimene tase on kõige kergem. See ei sisalda mingeid keha pingutavaid harjutusi. Ainuüksi nende lihtsate harjutuste sooritamine edendab tervist.
    – Kõik tasemed sisaldavad neli osa: lõdvestumine, kaela- ja õlavöö võimlemisliigutused, selja võimlemisliigutused ning jalgade tasakaalu arendavad liigutused koos lõpuvenitusega. Nende osade vahel sooritatakse üleminekuliigutusi.
Asahi on koordineeritud tervislik liikumine, mille arendamisel on võetud arvesse soomlaste tavalisi terviseprobleeme. Kuigi asahi on äärmiselt lihtne, on sellel siiski selgeid tervislikke omadusi.

Täiskasvanute ala

    Miks just täiskasvanute ala? Põhiliselt sellepärast, et harjutused sooritatakse üsna mõõdukas tempos, millega lapsed ei suuda kohaneda. Lapsed vajavad midagi aktiivsema tegevuse jaoks. Kuid täiskasvanutele sobib see hästi, eriti just eakamatele.
​     Peale harjutusi on enesetunne tõesti hea. Sellega on ka seletatav asahi suur soosing.
Harjutused kestavad kõige rohkem tunni, mille jooksul inimene liigub peaaegu endale märkamatult. Liigutused on kerged, kuid tõhusad, mille järel inimene kogeb reipust ja energilisust.    Asahis on ühendatud liikumine ja kommunikeerimine osalejate vahel.
    Algajatele sobib alljärgnev lühendatud versioon. Ka kõige laisem inimene on võimeline tegema neid lihtsaid harjutusi.
https://www.youtube.com/watch?v=vwy7IXVYeD4