akupunktuur – nõelravi, üks vanimaid meditsiinilisi protseduure, milles stimuleeritakse organismi tundlikke punkte

alasi – üks kuulmisluudest keskkõrvas

anamnees - haiguse eellugu on kas patsiendilt (kliendilt), haigelt, tema lähedastelt või saatjalt (heteroanamnees) küsitlemise käigus kogutavad andmed haiguse arvatava alguse ja kulu kohta. Anamneesi alusel püüab arst patsiendile esialgse diagnoosi panna.

antioksüdant - keemiline ühend rakus, mille molekul aeglustab organismi vananemist ja takistab vabade radikaalide tegutsemist

arlevert - ravim, mida kasutatakse Meniere`i haiguse puhul sümptomite leevendamiseks algava haigushoo puhul. Saadaval ka Eestis. Arlevert sisaldab kahte toimeainet. Üks on tsinnarisiin ja teine dimenhüdrinaat. Kumbki toimeaine kuulub erinevasse ravimite rühma. Tsinnarisiin on kaltsiumi antagonistide rühma ravim. Dimenhüdrinaat kuulub antihistamiinsete ravimite rühma. Mõlemad ained vähendavad peapöörituse sümptomeid (pearingluse või pöörlemise tunne) ja iiveldust (halb enesetunne). Kui neid toimeaineid kasutada koos, on nad efektiivsemad kui kumbki eraldi.

aspartaam – sünteetiline magustusaine, mis on umbes 200 korda suhkrust magusam. Paljud teadlased ei soovita seda tarvitada, selle kahjuliku mõju tõttu organismile

audiogramm – inimese kuulmisvõime kuvatuna monitorile või paberile

audioloog – spetsialist, kes teeb audiogramme

autoimmuunsus - ehk automaatne immuunsus on immuunsus, mille korral organismi immuunreaktsioonid toimuvad oma organismi antigeenide vastu – rünnates võõrühendite asemel iseenda rakke ja kudesid, sest peab iseenda koostisosi ekslikult võõraiks, tootes enda vastu antikehi (immunoglobuliini).

barokamber – õhukindel enamasti silindrikujuline ruum, mis oli algselt mõeldud tuukrite kessoontõve nähtuste kõrvaldamiseks
betaserc - ka betahistiin. Spetsiaalselt Meniere`i haiguse raviks välja töötatud ravim. Selle kasuteguri kohta puudub ühene arvamus

elektrokohleograafia - meetod, millega mõõdetakse sisekõrvas tekkinud elektriimpulsse, mis on saadud heliärrituse tulemusena

endolümf – sisekõrvas olev peamiselt kaaliumisooladest koosnev vedelik

endolümfaatiline hüdrops – endolümfi kogunemine sisekõrva, mille tulemusena inimene tunnetab nn. täiskõrvatunnet

Epley manööver – teatud liigutuste sari, millega püütakse eemaldada Tumarkini atakki tekitavad lahtised osakesed sisekõrva poolringkanalitest

Eustachi tõri – kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Kanal avaneb nt. haigutamisel või teatud tähe (k) lausumisel. On mõeldud välisrõhu ja keskkõrvas oleva rõhu ühtlustamiseks    

fonofoobia - kartus valjude või ootamatute helide suhtes. Fonofoobiat ei tohi segi ajada hüperakuusiaga (liigne tundlikkus mistahes helide suhtes) ega misofooniaga (tugev vastumeelsus konkreetsetele helidele). Kuid fonofoobia võib mõnikord viidata misofoonia äärmuslikule vormile.

gentamütsiin - toimeaine gentamütsiin on aminoglükosiidide hulka kuuluv antibiootikum. See hävitab baktereid, mis põhjustavad inimese organismis mitmeid raskeid infektsioone. Gentamütsiini kasutatakse gentamütsiinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud raskete infektsioonide raviks vastsündinutel ja väikelastel. Omab tuimendavat kõrvalmõju, mille tõttu seda kasutatakse tasakaalunärvi poolt edasikantavate signaalide nõrgendamiseks. Tulemuseks on sageli ka kuulmise nõrgenemine.

ginkgo biloba - hõlmikpuu seltsi kuuluv puu, millest valmistatud ekstrakte kasutatakse organismi tugevdamiseks 

hüperakuusia - hüperakuusia on teatud tüüpi helitaluvuse vähenemine. Hüperakuusiga inimesed leiavad, et tavalised helid, mis teistele tunduvad täiesti normaalsetena, on nende jaoks sageli liiga valjud, samas kui tegelikult valjud helid võivad põhjustada suurt ebamugavust ja valu. Kõige levinumad teadaolevad hüperakuusia põhjused on kokkupuude valju müraga ja vananemine. Hüperakuusia diagnoosimiseks teste ei ole.               

jalus – kõige väiksem kuulmisluudest, mis kinntub sisekõrva ovaalsele aknale

karvrakk – karvakujuline rakk sisekõrvas, mis reageerib teda ümbritseva vedeliku liikumisele. Sisekõrvas on need kuulmisrakkudena ja tasakaalurakkudena

kavintoon - ajuvereringet parandav ravim, mida on proovitud kasutada Meniere`i haiguse raviks, kuid millel ei ole tulemusi. Vt. ka tsinnarisiin
keskkõrv – välis- ja sisekõrva vahel asuv kõrva osa, milles on kolm kuulmisluukest. Keskkõrv on Eustachi tõrve kaudu ühendatud neeluga

kompuutertomograafia - ioniseerivat kiirgust kasutav radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi.

KT uuringul kasutatav kiirguse hulk on suurem kui tavalise röntgenuuringu puhul, seetõttu tehakse seda vaid kindla, meditsiiniliselt olulise näidustuse korral ja raviarsti saatekirja alusel. Saatekirja puudumisel uuringut ei teostata.

kortisoon -tugeva põletikuvastase toimega ravim, mida manustatakse patsiendile süstidena.

kuulmekile – membraan, mis eraldab hermeetiliselt kuulmekanalit keskkõrvast

kuulmekäik - u 2,5 cm pikkune kuulmekäik väliskõrvas, mis lõpeb kuulmekilega

kuulmisluud – kolmest kuulmisluukesest koosnev rida, mis on mõeldud kuulmekilele saabuvate helilainete edasikandmiseks sisekõrva      

labürintektoomia – sisekõrva kirurgiline eemaldamine

Lenire teraapia - tinnituse leevendamiseks väljatöötatud teraapia, mille puhul keelt ärritatakse nõrga elektrivooluga lastes patsiendil samaaegselt kuulata tema jaoks väljatöötatud helitausta. Meetod on alles katsejärgus, kuigi sellega olevat saavutatud edukaid tulemusi. Selle pikaaegne mõju ei ole veel teada.

Lyme`i tõbi - puukborrelioos

mal de débarquementi sündroom (MdDS)  - haruldane vestibulaarne häire, mis paneb inimest tundma, nagu ta liiguks isegi siis, kui ta seda ei tee. MdDS on tavaline pärast reisimist, eriti laeval. Enamikul juhtudel kaovad MdDS-i sümptomid 24 tunni jooksul. Kuid mõnel juhul võivad need kesta kuid või isegi aastaid. Ei ole ühist Meniere`i haigusega

marzine – iiveldusvastane ravim. Ei ole saadaval Eestis

Meniere`i haigus – sisekõrvas tekkinud endolümfaatilise hüdropsi poolt põhjustatud raskekujuline tasakaaluhäire, millega liituvad tinnitus ja kuulmislangus

meniett – teraapia, mille puhul saadetakse vastava seadme abil kuulmekanalisse lühiajalisi suruõhuimpulsse Meniere`i haiguse leevendamiseks. Selle kasuteguri kohta ei ole kindlat arvamust

migreen - veresoonte ja närvide reageerimine välistele ärritustele. On üks tavalisemaid peavalu tüüpe, mille põhiliseks sümptomiks on pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu ja millele sageli kaasneb iiveldustunne

misofoonia - korduvad helid, mis on tekitatud teiste inimeste poolt, isegi kui need on madala helivaljusega, nagu närimiskummi närimine, toidu mälumine, hingamine, neelamine, köha, kurgu puhastamine, nina nuuskamine jne. Misofoonia all kannatavad inimesed ei suuda neid helisid pikemat aega taluda ja see pole helitugevusega seotud. Lisaks kutsuvad need helid esile kontrollimatu viha, vihkamise ja ärrituvuse reaktsiooni. Neid juhtumeid diagnoositakse kui misofooniat või selektiivse helitundlikkuse sündroomi. 

magnetresonantstomograafia - (MRT), uurimismeetod, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest nii kahe- kui kolmemõõtmelisi kujutisi. MRT uuringul ei kasutata röntgenkiirgust.

naatriumglutamaat - toiduainete eriti valmistoitude säilitusaine

nüstagm – silmaterade tahtele allumatu liikumine

otolarüngoloog - kõrvaarst

otoliidid – ka kõrvakristallid. Väikesed kaltsiumkarbonaadist kivikesed sisekõrvas, mis tunnetavad inimese asendit maapinna suhtes

otoskleroos – kuulmisluude omavahelise liikumise vähenemine lubjastumise tõttu

perilümf – sisekõrvas asuv, peamiselt naatriumisooladest koosnev vedelik

platseebo – näiliselt tervendav ravim või teraapia, mis ei oma tegelikult tervendavat mõju

pneumaatiline massaaž – lühiajaliste suruõhuimpulsside saatmine keskkõrva ninasõõrme kaudu                                        

poolringkanalid – tasakaaluelund sisekõrvas. Koosneb kolmest  poolringi kujulisest torukesest, mis asetsevad üksteise suhtes nurga all. Iga poolringkanali otsas asub laiend ehk nn ampull, milles on tasakaalurakkude kogumik

primperan – iiveldusvastane ravim, mille toimeaineks on metaklopramiid. Ei ole saadaval Eestis

sensorineuraalne kuulmislangus - tekib kui kahjustatud on sisekõrv ja takistatud on heli edastamine ajju. Eelkõige põhjustab see kõrgsageduslike helide kuuldavuse langust. Heli ajju edastamise takistuseks võib olla karvarakkude puudumine või nende kahjustus, mida võivad põhjustada liigne müra, ototoksiliste ravimite tarvitamine või isegi mumpsi ja meningiidi põdemine. Sensorineuraalne kuulmislangus on tavaliselt pöördumatu, esinedes kergel, mõõdukal, raskel või sügaval kujul.

sisekõrv - koljus asetsev kõrva osa, milles on tasakaalu- ja kuulmiselund

stemetil – algselt langetõve puhul tarvitatav ravim. Mõjub tõhusalt Meniere`i haiguse sümptomite vähendamisel. Kasutatakse algavate haigushoogude puhul. Ei ole saadaval Eestis

stugeron – aju vereringet parandav ravim

tigu e. corti elund – teokarpi meenutav kuulmiselund sisekõrvas, mille sisepind on kaetud karvakujuliste kuulmisrakkudega
tinnitus – inimese poolt tajutav heli, mille puhul ei ole tegemist välise heliallikaga

tsinnarisiin - aju verevarustust parandav ravim. Ei oma mõju Meniere`i haigusele.

Tumarkini atakk – kiire asendimuutuse korral tekkiv äkiline pearinglushoog, mis on tingitud poolringkanalites asuvate karvrakkude ärritamisest mingi võõrkeha poolt. Tavaliselt on selleks lahtipääsenud otoliitkivikesed või sade. Tekib sageli lamavast asendist ülestõusmisel. Tumarkini atakki on lihtne kõrvaldada Epley manöövriga. Tulemus on ajutine.

tümpanomeetria - kuulmekanalisse saabuvate helilainete kuulmekilele edasikandumise mõõtmine. Mõõdetakse kuulmekilelt tagasipeegeldunud heli tugevust. Mida väiksem on tulemus, seda paremini kuulmekile võtab vastu ja edastab helilaineid.

valge müra - heli, milles on igal sagedusel samasugune helitugevus. Selle tulemusena vähenevad häirivad kõrvalhelid (tinnitus). Valge müra aitab inimesel lõõgastuda. Seda tekitavaid aparaate kasutatakse sageli unehäirete puhul, et hõlbustada uinumist

vasar – üks kuulmisluukestest

vertiigo - pearinglus

vertigoheel – homöopaatiline ravim tasakaaluhäirete raviks. Spetsialistide arvates on tegemist platseeboga

vesibulopaatia - vestibulopaatia diagnoos pannakse kui tasakaaluprobleemide põhjus jääb ebaselgeks ja vajab edasist uuringut

vestibulaarmigreen – ka vestibulaarne migreen. Avaldub vertiigoepisoodidena haigetel, kel on migrenoossed peavalud või teised migreeniilmingud. Vertiigoepisoodid võivad VMi korral esineda nii enne peavaluhoogu, selle ajal kui ka pärast seda. Vertiigoepisoodid võivad VMi-haigel esineda ka ilma peavalu tekketa, kuid sel juhul esineb vähemalt üks või mitu migrenoosse aura ilmingut. 

vestibulaarneuroniit - ehk tasakaalunärvi viirusinfektsioon on haigus, mida iseloomustab tugev ühepoolne pearinglus ja peapööritusest tingitud iiveldus. Vestibulaarne neuroniit algab kerge pearingluse tundega, mis aga süveneb vähem kui päevaga, muutudes isegi talumatuks. Sümptomid on sageli nii tõsised, et suur osa põdejatest tuuakse haiglasse kiirabiga. Töövõime kaob tavaliselt mõnest nädalast mõne kuuni. Sümptomid paranevad mõnel patsiendil mõne kuu jooksul, kuid kuni 60% patsientidest jätab haigus tasakaaluprobleemid kogu ülejäänud eluks. Pearingluse sümptomid on tavaliselt ühepoolsed. Kõige sagedamini on vestibulaarse neuroniidiga patsiendid enne haigestumist põdenud mingit põletikku.  Sümptomid on perioodilised ja võivad aastate jooksul korduda. Kortisoonisüste ja motoorikat arendavaid harjutusi kasutatakse sageli haiguse järelhoolduseks. Seda haigust aetakse tihti segamini Meniere`i haigusega, sest ka see tekitab tinnitust ja pearinglust, kuid mitte kuulmislangust.